Hiidlast hirmutab praam

Artikkel

- Uudised
- Sulev Oll
- 19. detsember 1999 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Hiidlast hirmutab praam
Hiiumaa ettevõtjad on hirmul enda ja kogu Hiiumaa tuleviku pärast, sest tõusev praamipileti hind võib kohaliku ettevõtluse välja suretada.
«Kui mu ettevõte asuks Rohuküla kail, teeniksin aastas 70 000 krooni rohkem,» väidab firma M ja P Nurst juhataja Mati Nurs. «Kui see number veel suuremaks läheb, võib patrioodi tunne ära kaduda.» Praamipileti hind paneb muretsema paljusid teisigi ettevõtjaid, sest Hiiumaa ettevõtete turg asub mandri-Eestis, põhiliselt aga hoopis Soomes, Rootsis, Saksamaal, Inglismaal. Sinna lähevad nii läbipaistvad toidukarbid, lülitid kui hööveldatud lauad.
Kokku on Hiiumaal enam kui 50 tootvat ettevõtet ja tööstus (sh kalatööstus) on suurima käibega majandusharu. Teisele kohale jääb kaubandus ja kolmandale Hiiumaaga traditsiooniliselt seonduv kalapüük. Turismi tagasihoidlikud numbrid võivad aga eksitada, sest asjatundjate väitel ei olda turismi käibe ja kasumi deklareerimisel usinad.
Hiiumaa pealinn Kärdla pole kogu tööstust endasse koondanud. Kalatöötlemisettevõtted asuvad Viskoosas ja Lehtma sadamas, Käinas ja Emmastes tehakse plastmasstooteid.
Uusi ettevõtteid sünnib siiski napilt ja nad on väikesed. Ühena vähestest sellel aastal loodud ettevõtetest alustas juunis tööd AS Estpak Plastik, mis toodab plastikust toidukarpe. Kaasaegne masin toksib tunnis valmis 4000 kaanega karpi ja vajab viit töölist.
Karbid lähevad Tallinna kauplustele, aga ka Soome. «Kui turg avardub, hakkame kahes vahetuses tööle,» lubab aktsiaseltsi juhataja Enno Harjak, kes hankis karbimasina Kanadast sealsete hiidlaste majandustoel.
Plastmass on Hiiumaal oluline tuluallikas juba kolhooside abitootmiste ajast. Hansapanga analüüsitud 1998. aasta andmete põhjal oli plastitööstuse osakaal Hiiumaa majanduse kogukäibes 3%, põllumajandusel aga vaid 2%.
Plasti osakaalu suurendab jõudsalt lüliteid, pistikupesi ja muud elektriga seonduvat kokku panev M ja P Nurst, mis pea 10 aastat tagasi perefirmana alustanult on arenenud enam kui 30 töötajaga ettevõtteks. Oma tootmist Soomes asuva ettevõtte laoseisu järgi sättival M ja P Nurstil on Hiiumaal koguni alltöövõtja, Emmaste vallas asuv Dale.
Kärdla linna servas üritatakse arendada puidutööstust. Kümne töötajaga OÜ Vesset hööveldab juba teist aastat laudu, veidi eemal üritatakse häälde saada saeveskit, mille sisseseade ennast Rootsis ja Norras tasa teeninud. OÜ Vesset tegevdirektori Kalle Kruusi sõnul on Hiiumaa puidu osakaal Vessetis hööveldatava saematerjali hulgas imepisike. «Hiiumaal suudetakse küll saagida, aga ei suudeta kaupa väljastada,» põhjendab ta.
Hiiu maavalitsuse majandusosakonna juhataja Aare-Villu Katteli väitel on Hiiumaa tööstuse arengu probleem ka tööjõu nappus. Hiiumaal on küll töötuid, kuid alles alustaval ettevõtjal on suuri raskusi tööjõu leidmisega.
Kuigi kõik Hiiumaa ettevõtted, mille nimi algab sõnaga Dago, ei kuulu Hiiu Kaluri Gruppi, on grupil siiski suur osakaal Hiiumaa arengus. Nii suure firma (1998. aasta käive 245 mln krooni, ligi 40% Hiiumaa majanduse käibest) ebaedu võib Hiiumaa majanduse tõsiselt ohtu seada. ASi Hiiu Kalur juhataja Peeter Palu sõnul pole seda siiski karta. «Hiiu Kalur on mõõnast üle saanud ja areneb edasi nagu kogu Hiiumaa majandus,» on Palu kindel.
Hetkel kuum