Haigekassa jätab raha kindlustusseltsidele

Ka Leks Kindlustuse avalike suhete juht Pille Eikner tunnistas, et haigekassad pole regressinõuete esitamise osas eriti aktiivsed olnud. Rahalised nõuded haigekassalt moodustavad Leksis liikluskindlustuse hüvitistest vaid 0,8 protsenti. Leks Kindlustusele on liikluskindlustuses kannatada saanud inimeste ravikulude osas regressinõudeid esitanud mullu vaid neli haigekassat -- Tartu, Pärnu, Viljandi ja Harjumaa haigekassa.

«Näiteks Tallinna haigekassa pole esitanud terve aasta jooksul meile ühtegi regressinõuet,» lausus Eikner. «Tundub, et haigekassa pole suutnud endale selgeks teha, mis on regressi aluseks, küsides raha näiteks siis, kui inimene on põdrale otsa sõitnud, mis aga hüvitamisele ei kuulu.»

Eikneri sõnul tekitab osaliselt segadust ka see, et raviasutus saab raha seltsilt tagasi nõuda vaid siis, kui inimesele vigastusi tekitanud avarii oli registreeritud. «Kui politsei pole kohal käinud või avariid pole registreeritud, on seltsil õigus kahju hüvitamisest keelduda,» selgitas ta.

Teiseks hüvitab õnnetuse tekitanud selts kohustusliku liikluskindlustuse rahast vaid selle isiku ravikulud, kellele kahju tekitati. Süüdlase ravi ei kompenseerita.

Keskhaigekassa jurist Endla Tempel tunnistas, et kindlustusseltsidelt liiklusõnnetusse sattunud inimeste ravikulude tagasisaamine eriti lihtsalt ei toimi.

Tempeli sõnul tekivad raskused juurdlemise käigus, kus Liikluskindlustuse Fondi abiga püütakse selgeks teha, kes õnnetuses süüdi oli ja milline kindlustusselts regressinõude hüvitama peab.

«Ma ei julge veel väita, et raviasutused pole ise endale seltsidelt regressi võimalust teadvustanud, sest selle ütlemiseks on mul vaja statistikat,» lisas Tempel.

Liikluskindlustuse Fondi direktori asetäitja Priit Võhandu sõnul massilisi probleeme liikluskahju süüdlaste tuvastamisega neil pole.