Haigekassa jätab raha kindlustusseltsidele

Haigekassa pole teadvustanud endale õigust liikluskindlustuses kannatada saanud inimeste ravikulusid regressi korras kindlustusseltsilt välja nõuda, lausus Sampo Eesti Kindlustuse kindlustusdirektor Mihkel Uibopuu.

Eelmise aasta algusest kehtima hakanud ravikindlustuse seaduse muudatuse kohaselt on haigekassal õigus nõuda liiklusõnnetuse tagajärjel makstavad hüvitised ja ravikulud sisse liikluskindlustusega tegelevalt kindlustusseltsilt. Selle tulemusena tõsteti ka kohustusliku liikluskindlustuse hinda keskmiselt 10 protsendi võrra.

Uibopuu sõnul läks mullu ainult pisut üle 6 protsendi liikluskindlustuse preemiatest isikukahjude hüvitisteks, sellest veel väiksema osa on regressi korras välja nõudnud haigekassa.

Ka Leks Kindlustuse avalike suhete juht Pille Eikner tunnistas, et haigekassad pole regressinõuete esitamise osas eriti aktiivsed olnud. Rahalised nõuded haigekassalt moodustavad Leksis liikluskindlustuse hüvitistest vaid 0,8 protsenti. Leks Kindlustusele on liikluskindlustuses kannatada saanud inimeste ravikulude osas regressinõudeid esitanud mullu vaid neli haigekassat -- Tartu, Pärnu, Viljandi ja Harjumaa haigekassa.

«Näiteks Tallinna haigekassa pole esitanud terve aasta jooksul meile ühtegi regressinõuet,» lausus Eikner. «Tundub, et haigekassa pole suutnud endale selgeks teha, mis on regressi aluseks, küsides raha näiteks siis, kui inimene on põdrale otsa sõitnud, mis aga hüvitamisele ei kuulu.»

Eikneri sõnul tekitab osaliselt segadust ka see, et raviasutus saab raha seltsilt tagasi nõuda vaid siis, kui inimesele vigastusi tekitanud avarii oli registreeritud. «Kui politsei pole kohal käinud või avariid pole registreeritud, on seltsil õigus kahju hüvitamisest keelduda,» selgitas ta.

Teiseks hüvitab õnnetuse tekitanud selts kohustusliku liikluskindlustuse rahast vaid selle isiku ravikulud, kellele kahju tekitati. Süüdlase ravi ei kompenseerita.

Keskhaigekassa jurist Endla Tempel tunnistas, et kindlustusseltsidelt liiklusõnnetusse sattunud inimeste ravikulude tagasisaamine eriti lihtsalt ei toimi.

Tempeli sõnul tekivad raskused juurdlemise käigus, kus Liikluskindlustuse Fondi abiga püütakse selgeks teha, kes õnnetuses süüdi oli ja milline kindlustusselts regressinõude hüvitama peab.

«Ma ei julge veel väita, et raviasutused pole ise endale seltsidelt regressi võimalust teadvustanud, sest selle ütlemiseks on mul vaja statistikat,» lisas Tempel.

Liikluskindlustuse Fondi direktori asetäitja Priit Võhandu sõnul massilisi probleeme liikluskahju süüdlaste tuvastamisega neil pole.

Ka Võhandu rääkis, et raviasutustelt tuleb liiklusõnnetuses kannatada saanud inimeste ravikulude kohta teateid suhteliselt vähe. «Mingil määral meilt kirju regressinõuete kohta seltsidele ikka välja läheb, kuid ega neid ülearu palju pole,» ütles ta.

Kui raviasutus teatab Liikluskindlustuse Fondile kahju toimumise koha ja aja, püüab fond oma andmebaasidest välja võtta andmed õnnetuse ja süüdlase seltsi kohta. Need edastatakse haigekassale ja ka kindlustusseltsile, kelle kahjukäsitleja teeb kindlaks regressi korras hüvitatava kahju suuruse, selgitas Võhandu.

Eelmisel aastal kogusid Eesti kindlustusseltsid üle 360 miljoni krooni kohustusliku liikluskindlustuse preemiaid.