Pankade riskireiting

Äripäeva pangareitingu detsembri lõpu seisuga fikseeritud olukord Eesti panganduses näitab koondtulemusena väikest tagasiminekut, kuid õigem oleks olukorda siiski nimetada stabiilseks.

Pankade lõikes on olnud päris huvitavaid muutusi, näiteks on reitingutabeli uustulnuk (alles kolmandat korda vaatluse all) Preatoni Pank suutnud tõrjuda neljandale kohale suure ja tunnustatud tegija Ühispanga.

Preatoni Panga positsioon reitingus on tema lühikesest tegevusajast ja veel väljakujunemata bilansistruktuurist tingituna tegelikult üpris ebakindel. Samas võib öelda, et praeguse bilansistruktuuri juures on tegemist igati kindla pangaga ja klientidel pole vaja panga paigutustest ja senisest tegevusest tulenevalt midagi karta. Väikese panga miinus on aga see, et ollakse kergemini haavatav ühekordsetest suhteliselt suurtest tehingutest.

Viimase kuu muutused on panga bilanssi muutnud Äripäeva pangareitingu ja usaldusväärsuse mõistes märgatavalt paremaks, kusjuures märkimisväärsed muutused on toimunud nii varade kui ka kohustuste poolel.

Preatoni Pank on oma esialgu võetud suhteliselt suure aktsiaportfelli kantinud ringi intressikandvateks varadeks ehk paigutanud vabad vahendid teistesse Eesti krediidiasutustesse. See muutis paremaks panga likviidsusnäitaja. Passiva poolel oli detsember esimene kuu, kus Preatoni Pank suutis kaasata hoiuseid, mis suurendas finantsvõimendust. Reitingu seisukohast riskantsust suurendav faktor, kuid konkreetset koefitsienti vaadates võiks võimendus tublisti, oma 5--6 korda suurem olla.

Kui Preatoni Panga puhul tuli edenemine likviidsuse paranemisest, siis Ühispanga puhul oli just likviidsus see, mis riskisust suurendas. Ühispangas liikusid märkimisväärsed summad kõrglikviidseid va©rasid vähemlikviidsetesse ehk siis laenuportfelli, ja see oligi peamine likviidsussuhtarve kõigutav asjaolu. Laenuportfelli suurendamne on muidugi see, mis võiks aktsionäridele meeldida, sest just sealt tuleb suur osa tuludest. Samas kasvatab suure kasumi tagaajamine iseenesestmõistetavalt panga riskantsust.

Kahe suure, Hansa- ja Ühispanga võrdluses hakkab silma, et kui Hansapank suurendas oma bilansimahtu detsembris 1,15 mld kr võrra, siis Ühispank kaotas sellest 343 miljonit, see on ka see, mis vähendas panga likviidseid varasid.

Põhjusi otsides võis oma osa mängida asjaolu, et Ühispanga puhul kardeti rohkem aastavahetuse arvutivea esinemist kui Hansapanga puhul ja seetõttu viisid võib-olla ka kliendid Ühispangast aastavahetuse eel rohkem sularaha välja.