Rootslased koostavad 5,6 miljoni krooni eest Eesti haiglavõrgu arengukava

Kaks Rootsi konsultatsioonifirmat uurivad alates oktoobrist meie haiglahooneid, raviteenuseid, seadmeid ja personali, aga ka elanike koosseisu ning meid praegu ja tulevikus tabada võivaid tõbesid.

Scandinavian Care Consultants AB ja Sweco International AB uuringu tulemusel valmivast Eesti haiglavõrgu arengukavast peab sotsiaalministeeriumi kantsleri Hannes Danilovi sõnul selguma, mis olukorras meie tervishoiuvõrk on ja mis meid oodata võib. 'Arengukava lubab meil otsustada, kuhu 10-15 aasta jooksul raha investeerida, et kogu rahvas saaks vältimatut ja kvaliteetset arstiabi,' lausus Danilov.

15. aprillil valmiv uurimus läheb maksma 700 000 Saksa marka (5,6 miljonit krooni), millest poole katab Maailmapank, pool tuleb riigieelarvest.

Danilovi sõnul vaatavad rootslased kõik meie haiglad üksipulgi üle, aga ei uuri nende taset, vaid seda, kui palju ja missugust raviteenust tuleks osutada.

'Võib ju olla, et me osutame paralleelseid teenuseid Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Kohta-Järvel,' selgitas Danilov. 'Ehk oleks otstarbekam väga harva vaja minevat ravi osutada ainult Tartus, aga võib-olla hoopis Tallinnas. Praegune haiglate areng käib nii, et kõik arendavad end, nagu heaks arvavad ja kuidas raha jagub.'

Vaatamata suurtele plaanidele ei võtnud Danilov elulootust ka väikestelt haiglatelt.

Tallinna Keskhaigla peaarsti asetäitja Ülle Aamer loodab, et rootslaste töö aitab tervishoiuvõrgu korda seada ja tagada kõigile efektiivse arstiabi kättesaadavuse. 'See, et võõras silm kaardistab meie eriarstiabi ja ravi vajajate hulka, on hea - meil endil pole ju vastava ala spetsialiste,' märkis ta. Aameri sõnul on Eestis rohkesti üksteist dubleerivaid haiglaid ja raviteenuseid.

Sweco Internationali esindaja, eesti soost arhitekt Aare Saks nentis, et Rootsis peetakse patsienti haiglas 4,5-6 päeva, Eestis aga poole kauem. 'Moodsa tehnikaga saab haigele kiiremini jalad alla. Minul opereeriti sapp välja ja teisel päeval olin juba kodus,' rääkis Saks.