• OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 225−0,74%40 186,62
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,19
  • OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 225−0,74%40 186,62
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,19
  • 08.02.00, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eesmärk on kasvatada rahvuslikku rikkust

Alltoodu on kommentaar Triinu Tombaku arvamusele tselluloositehase vajalikkuse kohta (ÄP 27.01)
Kui natuke lihtsustada, on Eestil kaks rahvuslikku rikkust: loodusvarad ja inimkapital. Meie ühine eesmärk on ilmselt meie rahvuslikku rikkust kasvatada. Kõige lihtsam, mis sellises olukorras teha, on võimalikult rohkem vääristada kohalikke loodusvarasid ja võimalikult efektiivselt arendada inimkapitali.
Probleem on aga see, et miski ei saa vääristatud ega arene iseenesest. Rahvusliku rikkuse kasvatamisega on nagu ettevõtte kasumi kasvatamisega -- täna teeme investeeringud ja homme ootame kasumit.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Eestis lubatakse aastas raiuda 3,2 miljonit tihumeetrit paberipuud. Sellest 2,5 miljonit läheb eksporti ja ülejäänu kasvab kasutamata metsas. Kasu, mis me saame oma kõige väärtuslikuma ja samas ainukese taastuva loodusvara eest, piirdubki ainult 2,5 miljoni tihumeetri müügist saadud raha Eestisse jääva osaga. Suurem osa eksporditavast paberipuust vääristatakse Rootsis ja müüakse siis tselluloosi või paberi kujul vastavalt neli või kaheksa korda kõrgema hinnaga.
Kas see pole mitte meie seisukohalt natuke ebaõiglane? Miks ei võiks paberipuud Eestis vääristada? Me ei peaks esitama endale küsimust, kas Eesti vajab tselluloositehast, vaid küsima, kuidas vääristada paberipuud kohapeal.
Mis on vaja teha selleks, et meie tähtsaim loodusvara oleks töödeldud võimalikult kõrge astmeni kohapeal? Kuidas teha investorile selgeks, et puidu madala hinna eest kokkuostmisest soodsam on töödelda seda kohapeal? Millised investeeringud tuleb meil teha täna, et puidu vääristamisest homme rahvuslikku kasu lõigata?

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 16 p 5 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele