Väliskaubandus pärsib kasvutempot

Suurem osa inimesi tundub praeguseks uskuvat, et Eesti majandus on praeguseks kindlalt tõusufaasi jõudnud. Isegi loodan, et juba järgmisel korral, kuu aja pärast siia kommentaari kirjutades võin nentida, et lõpuks ometi on Eesti majandus ka statistiliste numbrite põhjal kasvufaasis (möödunud aasta IV kvartali majanduskasvu esialgse hinnangu avaldab statistikaamet 3. märtsil).

Ometi on viimased statistilised numbrid andnud põhjust ka mõningaseks muretsemiseks, alustades statistikaameti 0% kasvule parandatud III kvartali SKT muutusest ja aasta kahe viimase kuu järsult kasvanud väliskaubanduspuudujäägist.

Rõõmustavalt poolelt võib siiski välja tuua sisemajanduse kogutoodangu inimese kohta, mis on viimase nelja kvartali (IV 98 kuni III 99) lõikes 50 949 krooni ehk 0,6% rohkem kui 1998. aastal (1998. aasta kokkuvõttes oli SKT inimese kohta 50 632 krooni).

Arutledes võimaluse üle, milliseks peaks kujunema möödunud aasta IV kvartali SKT, et aasta kokkuvõttes nulli jõuaks, saame vastuse, et IV kvartali majanduskasv peab 1998. aasta IV kvartaliga võrreldes tulema 7,2%.

Tulles tagasi ka väliskaubanduse puudujäägi juurde, peab tunnistama, et SKT nullkasvuni jõudmine on selgelt üle jõu käiv ülesanne ja ilmselt jääb möödunud aasta majanduskasvu näitaja ajalooannaalidesse siiski miinusmärgiga. Võrreldes möödunud aasta IV kvartali väliskaubanduse 6,5 miljardi kroonist miinust, siis taolist järsku ligi kahekordset kukkumist eelmise kvartaliga võrreldes pole varasematel aastatel toimunud.

Väliskaubandussaldot vaadates ei maksa siiski masendusse langeda. Ekspordi poolelt mingit suurt kukkumist ei toimunud. Kogu novembri ja detsembri suur miinus tulenes impordimahtude järsust kasvust.

Impordi kasvu saab seletada ühest küljest lähenenud jõuludega, mis tekitas tarbekaupade täiendava sisseveo. Seda iseloomustab ka toidukaupade kasvanud sissevedu.

Teisalt võib impordi kasvu seostada majanduskeskkonna elavnemisega (investeeringute suurenemine ja tooraine mahtude kasv) ning oma mõju võisid avaldada ka tulumaksuseaduse muudatused, mistõttu investeeringud prooviti teha veel eelmise aasta jooksul. Seda iseloomustab viimastel kuudel kasvanud metalli ja metalltoodete ning transpordivahendite osatähtsuse kasv impordis.