Taganttulijad kannul

Uutest tulijatest väidab Bulgaaria, et võib kohe kõnelusi alustada vähemalt 15 valdkonnas. Komisjonil on selles alust kahelda, kuid Läti samasugust kinnitust võetakse juba palju tõsisemalt.

Kiirus on kandidaatriikide jaoks oluline, kuna kõigile tähendab ühinemine Euroopa Liiduga (EL) ulatuslikku finantsabi. «Majanduslik jõukus sõltub meie liitumise kuupäevast,» ütles Läti saadik ELis Andris Piebalgs. «Lisaks tahame liitu pääseda ajal, mil laienemine on ELi jaoks veel poliitiline prioriteet.»

Eile kõnelusi alustanud kuuest on parimad võimalused esimesele ringile järele jõuda Lätil ja Maltal. Esimesest ringist soovivad kõik ühinemiseks valmis olla 2003. aasta 1. jaanuariks.

Seda kuupäeva peavad vähetõenäoliseks nii Euroopa Komisjon kui praegused liikmesriigid. Diplomaatide arvates on esimene realistlik kuupäev alles 2004. aasta jaanuar.

Palju sõltub seejuures suurimast kandidaadist Poolast, millel on esikuuikus liitumiseks ettevalmistuste tegemine kõige raskem. «Varssavi lükkab reforme edasi, lootes selle asemel Berliini ja Pariisi toetusele,» ütles üks ELi ametnik. «Meie püüame poliitilisi kokkuleppeid vältida, sest kui riigid hästi ette ei valmistu, on liitumise järel vesi ahjus.»

Kui ELi retoorikat uskuda, on mõeldav esimene laienemisvoor ka ilma Poolata. Vastavalt Helsingis kokkulepitule on kandidaatidel võimalik ühineda vastavalt sellele, kuidas ettevalmistused sujuvad.

Selle põhjal võiks Ungari, mis on praeguseks kõige kaugemale jõudnud, koos veel pari riigiga liitu pääseda juba 2004. aastal.

Poola selja taga on aga ELi suurim ja mõjukaim riik Saksamaa. «Poliitilistel põhjustel peab Poola olema esimeses ringis,» ütles üks ELi ametnik.