• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 100−0,18%8 807,18
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,81
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 100−0,18%8 807,18
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,81
  • 21.02.00, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Sotsiaalmaks lõhestab võimuliitu

Rahandusminister ütles reedel valitsusliidu maksupoliitika seminaril, et kuna sotsiaalmaks on niigi kõrge, tekitab selle tõstmine hüppelise ümbrikupalkade maksmise kasvu.
«Raha pensionireformi käivitamiseks peab tulema riigieelarvest,» ütles Kallas. «Samas peame väga täpselt kalkuleerima, mis on see hüve, mida me pensionireformiks kulutatud raha eest saame.»
Kohustusliku kogumiskindlustuse käivitamine toob riigile aastas lisakulu 1,3--1,5 miljardit krooni ja valitsus peab arvestama, et seda raha pensionireformi suunates jääb see kusagilt mujalt puudu, ütles rahandusminister Kallas.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Sotsiaalminister Nestor peab aga üheks arvestatavamaks võimaluseks pensionireformi käivitamisel sotsiaalmaksu tõstmist 2% võrra. Nestor ütles, et seda tõusu on vaja ka selleks, et viia sisse töötus-, tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus.
Sotsiaalkindlustusreformi komisjoni seisukoha järgi võiks kogumiskindlustusse mineva makse suurus olla 6--8% töötaja brutopalgast. Sealjuures suureneb 33% sotsiaalmaksust pensionikassasse minev 20% veel 2% võrra. Sotsiaalmaksust läheb 13% ravikindlustuse eelarvesse.
Praeguse riikliku pensioni arvel teist pensionisammast käivitada ei saa, sest sel juhul ei jaguks raha riiklike pensionide väljamaksmiseks.
Maksumuudatuse heakskiitmisel rakenduks see aastal 2001 ja kestaks aastani 2011, et finantseerida pensionireformi käivitamiskulusid.
Paljudes riikides pole pensionikindlustuse teist sammast ehk kohustuslikku kogumiskindlustust ja pension koosneb riiklikust pensionist ja vabatahtlikust kogumiskindlustusest.
Sotsiaalministeeriumi nõunik Lauri Leppik tunnistas, et praegu veel jätkub pensionide maksmiseks ka 20% maksumäärast, kuid aastast 2010 muutub töötajate ja pensionäride suhe ja normaalset pensioni pole võimalik maksta.
Järgmisi samme pensionireformi osas peaks valitsus tegema homsel kabinetiistungil.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 12 p 17 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele