- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 100−0,12%8 774,69
- Nikkei 2250,06%39 785,9
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,12
- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 100−0,12%8 774,69
- Nikkei 2250,06%39 785,9
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,12
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ametnik keeldus trahvi sisse nõudmast
?Sellega on jää nagu murdunud,? kommenteerib riigikohtu otsust Tallinna liikluskorralduskeskuse parkimise kontrolli osakonna juhataja Vello Lõugas, ?nüüd oleks mõnda näidishukkamist vaja.? Ta selgitab, et selle all tuleb mõelda mõne mitmekümne tasumata trahviga inimese auto arestimist ja sundmüüki. Tema sõnul määrati Tallinnas möödunud aastal 38,5 miljoni krooni eest parkimistrahve, tasuti neist 9,7 miljonit krooni. Ka sel aastal ei ole pilt oluliselt muutunud.
?No on banaanivabariik,? kirub Lääne maakohtu täitevosakonna juhataja Kersti Kaasik ja põhjendab, miks ta riigikohtu otsusega rahul ei ole. Täitevametnik ei tahtnud tegeleda oma maakonna inimestelt Tallinna parkimistrahvide sissenõudmisega, käis pool aastat Tallinna linnaga kohut ja kaotas lõpuks. Ta arvutas kokku, et riigi kulud umbes kaheksakümne tuhande krooni sissenõudmiseks Läänemaa inimestelt Tallinna kasuks ulatuvad üle viiekümne tuhande krooni.
?Sinna sisse arvestasime töötaja palga selle aja eest, mis ta asjaga tegeleb, posti- ja paberikulu ning ruumide ja töövahendite kulu. Ühe 410kroonise trahvi sissenõudmise kuluks saime 260 krooni,? räägib Kaasik. ?Nüüd ei ole tõesti muud, kui nõuame sisse.?
Kaasik keeldus Tallinna parkimistrahve sisse nõudmast juriidilistel põhjendustel, kuna tema väitel ei vasta Tallinna liikluskorralduskeskuse poolt klaasipuhastaja vahele torgatavad trahvinõuded seadusele. Kaasik saatis need Tallinna tagasi. Seepeale kaebas Tallinna linn tema tegevuse kohtusse. Lääne maakohus andis õiguse Kaasikule, Tallinna ringkonnakohus vastupidiselt Tallinna linnale.
Riigikohtu loakogu keeldus asja arutamiseks luba andmast, väites, et täitevametnikul ei ole mingit õigust selles asjas edasi kaevata, sest ta ei ole antud vaidluses pool. Riigikohtu arvates võiks selle üle, kas täitevamet võib ja peab parkimistrahve sisse nõudma, vaielda ainult trahvi määranud asutus trahvi saajaga. ?Kuidas ei ole pool,? imestab Kaasik, ?kahes kohtuastmes olin ja nüüd järsku ei ole.?
Oma kaebuses riigikohtule viitab Kaasik, et riigikohtu lahend ses asjas oleks hädavajalik. Sarnaste asjade kohta on Lääne ja Harju maakohus teinud otsuse, et Tallinna trahvinõuded ei kuulu sundtäitmisele, Tallinna ringkonnakohus, Rapla ja Lääne-Viru maakohus aga leidnud, et kuuluvad. ?Kui kõrgeim kohus keeldus asja arutamast, siis on see ka nende seisukoht,? ütleb linnaametnik Lõugas.
?Loodan, et see raha läheb pealinna hüvanguks, et remonditakse siis selle eest teid ja värvitakse maju. Aga ma ei tea täpselt, kuhu see üldse läheb ja kas sellest mingit kasu ka on,? võtab Kaasik parkimistrahvide teema kokku.
Vello Lõugase sõnul on parkimistasud ja trahvid Tallinna liikluskorralduse kulude katmise allikas. Praegu ületavad määratud trahvid umbes kahekordselt seaduskuulekatelt parkijailt saadavat tasu.
Kui trahvinõude kohta ei ole määramisest alates kolme kuu jooksul täitevametis algatatud menetlust, siis see aegub. Vello Lõugase sõnul on nemad kõik trahvinõuded tähtaegselt edastanud.
Enimloetud
Viimased uudised
Poolaasta TOP tehingud
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele