Kaasik keeldus Tallinna parkimistrahve sisse nõudmast juriidilistel põhjendustel, kuna tema väitel ei vasta Tallinna liikluskorralduskeskuse poolt klaasipuhastaja vahele torgatavad trahvinõuded seadusele. Kaasik saatis need Tallinna tagasi. Seepeale kaebas Tallinna linn tema tegevuse kohtusse. Lääne maakohus andis õiguse Kaasikule, Tallinna ringkonnakohus vastupidiselt Tallinna linnale.
Riigikohtu loakogu keeldus asja arutamiseks luba andmast, väites, et täitevametnikul ei ole mingit õigust selles asjas edasi kaevata, sest ta ei ole antud vaidluses pool. Riigikohtu arvates võiks selle üle, kas täitevamet võib ja peab parkimistrahve sisse nõudma, vaielda ainult trahvi määranud asutus trahvi saajaga. ?Kuidas ei ole pool,? imestab Kaasik, ?kahes kohtuastmes olin ja nüüd järsku ei ole.?
Oma kaebuses riigikohtule viitab Kaasik, et riigikohtu lahend ses asjas oleks hädavajalik. Sarnaste asjade kohta on Lääne ja Harju maakohus teinud otsuse, et Tallinna trahvinõuded ei kuulu sundtäitmisele, Tallinna ringkonnakohus, Rapla ja Lääne-Viru maakohus aga leidnud, et kuuluvad. ?Kui kõrgeim kohus keeldus asja arutamast, siis on see ka nende seisukoht,? ütleb linnaametnik Lõugas.
?Loodan, et see raha läheb pealinna hüvanguks, et remonditakse siis selle eest teid ja värvitakse maju. Aga ma ei tea täpselt, kuhu see üldse läheb ja kas sellest mingit kasu ka on,? võtab Kaasik parkimistrahvide teema kokku.
Vello Lõugase sõnul on parkimistasud ja trahvid Tallinna liikluskorralduse kulude katmise allikas. Praegu ületavad määratud trahvid umbes kahekordselt seaduskuulekatelt parkijailt saadavat tasu.
Kui trahvinõude kohta ei ole määramisest alates kolme kuu jooksul täitevametis algatatud menetlust, siis see aegub. Vello Lõugase sõnul on nemad kõik trahvinõuded tähtaegselt edastanud.