Seoses uue tulumaksuseaduse rakendamisega on tekkinud probleeme erisoodustuste, annetuste, vastuvõtukulude ja muude väljamaksete maksustamise õige aja määramisega.
Kõik tulumaksuseaduse §-des 48?52 nimetatud väljamaksed või kulud deklareeritakse sellel kuul, millal väljamakse või kulu tehti. Erandiks on detsembris toimuv kingitustelt, annetustelt ja vastuvõtukuludelt arvutatud tulumaksu kalendriaasta ümberarvutus.
Raamatupidajates on tekitanud segadust maksudeklaratsioonis olev märkus ?väljamaksete või kulude tegemise kuu?. Kulu ei tähenda siinjuures mitte kulukannet raamatupidamises, vaid selle sõnaga tähistatakse neid maksuobjekte, kus ei toimu väljamakset (näiteks tasuta teenuse üleandmine või nõudest loobumine).
Kõikidel juhtudel lähtutakse mitte tehingu toimumise, vaid selle täitmise ajast. Rõhutaksin siinkohal, et tulumaksuga ei maksustata mitte raamatupidamiskandeid, vaid tegelikult toimunud majandusoperatsioone. Raamatupidamisarvestuses tuleb loomulikult kõiki erisoodustusi ning sellega seotud maksukohustusti kajastada tekkepõhiselt, kuid see asjaolu ei mõjuta tulumaksukohustuse tekkimise aega.
Kuna tulumaksuseaduse §-d 48?52 sisaldavad tervet paketti küllaltki erinevaid maksuobjekte, siis ei ole võimalik anda ühe lausega edasi kõikide maksuobjektide maksukohustuse tekkimise aega. Igal konkreetsel juhul tuleb jälgida, milliste tingimuste täitumisel maksukohustus tekib. Niikaua kuni mõni tingimus on täitmata, ei pea maksu maksma.
Kui näiteks kauplus müüb oma kaupa töötajatele soodushinnaga, siis loetakse erisoodustus tehtuks kingituse üleandmisel töötajale. Kauba eest tasumise aeg ei ole oluline. Kui soetamisel on teada, et kogu kaup kasutatakse ainult erisoodustuste tegemiseks (nt ostetakse töötajale üleandmiseks kingitus), siis on erisoodustuse tegemise hetkeks kauba eest tasumise aeg.
Paljudel juhtudel tehakse töötajatele selliseid erisoodustusi, mille sisuks on töötaja kohustuse (nt telefoni- või üüriarve, kindlustusmakse, koolituskulu jne) tasumine kolmandale isikule. Sellisel juhul on erisoodustuse tegemise ajaks arve tasumise hetk. Kuni selle hetkeni ei ole töötaja tööandjalt mingit hüve saanud, sest telefoniteenust ei osutanud töötajale mitte tööandja, vaid AS Eesti Telefon.
Kui tööandja osutab ise töötajale tasuta teenust (näiteks annab töötaja kasutusse eluruumi või sõiduvahendi), siis on erisoodustuse tegemise hetk teenuse üleandmise hetk.
Tööandja peab ise arvutama erisoodustuste turuhinna, milleks võib olla teenuse sisseostmise hind, teenuse omahind või arvestuslik hind (nt keskmine üürimäär).
Rahaliste väljamaksete puhul, näiteks maksuvabast piirmäärast suurema päevaraha maksmisel, lähtutakse raha maksmise hetkest. Laenu andmisel 8 protsendist madalama intressiga on erisoodustuse tegemise hetk igakordne intressimakse. Kui laen oli intressivaba, siis tekib maksukohustus laenu tagastamisel.
Vara üleandmisel turuhinnast madalama hinnaga on erisoodustuse tegemise hetkeks vara üleandmise hetk Vara omandamisel turuhinnast kõrgema hinnaga on erisoodustuse tegemise hetkeks vara eest tasumise hetk. Rahalisest nõudest loobumine maksustatakse pooltevahelise kokkuleppe või tööandja ühepoolse otsuse tegemise momendist. Kuna loobumine võib väljenduda ka tegevusetuses, siis võib maksukohustuse tekkimise hetk olla näiteks aegumistähtaja möödumine või hagi läbi vaatamata jätmise kohta kohtumääruse tegemine. Samadest põhimõtetest tuleb lähtuda ka kõikide ülejäänud väljamaksete maksustamisel.
Raha väljamaksmisega tuleb võrdsustada kõik mitterahalise tasumise vormid (vara vahetamine, nõuete tasaarvestamine), mille tulemusena loetakse kohustus täidetuks.
Tulumaksuseadus on täpselt nii lihtne või keeruline, kui lihtne või keeruline on tegelik elu. Kui erisoodustusi tehakse kindlate kokkulepete alusel ja kindla korra järgi, siis ei teki mingeid probleeme tulumaksu arvestamisel.
Kui erisoodustusi tehakse korrapäratult või kaootiliselt, siis muutub ka tulumaksuarvestus korrapäratuks ja keeruliseks.
Seotud lood
Eestis on laialdane kohtupraktika selle kohta, kus juhatuse liikmelt on maksejõuetu äriühingu maksuvõlg sisse nõutud, sest juht on rikkunud oma lojaalsus- või hoolsuskohutust, ütles endine riigi peaprokurör, Soraineni advokaadibüroo partner ja vandeadvokaat Norman Aas.
Enimloetud
4
“Nendel vendadel, kes rohkem panustavad, on ka suurem sõnaõigus”
Hetkel kuum
“Nendel vendadel, kes rohkem panustavad, on ka suurem sõnaõigus”
Tagasi Äripäeva esilehele