Maksupettuste karistused karmistuvad

Seadusemuudatus täpsustab ja täiendab mitut maksuameti funktsiooni, mis praktikas olid juba rakendunud, kuid seaduses ebatäpselt sätestatud. Näiteks on maksuametil nüüd õigus lisaks dokumentidele nõuda ka raha, väärtpaberite või vara ettenäitamist, kui see on vajalik maksude õiges deklareerimises veendumiseks.

Maksukorralduse seaduse muutmisega on otseselt seotud haldusõigusrikkumiste seadustiku muutmise eelnõu, mis langes kolmapäeval riigikogu menetlusest välja, kuna nõudis vastuvõtmiseks riigikogu poolthäälte enamust. Selle seaduseelnõu poolt hääletas aga vaid 46 riigikogu liiget.

Rahanduskomisjoni liige Olev Raju ütles eile, et esitas hommikul eelnõu uuesti parlamendi menetlusse ja see peaks saama vastu võetud kindlasti enne 1. juunit, mil nii maksukorralduse seaduse kui haldusõigusrikkumiste seadustiku muudatused jõustuma peavad.

Raju lisas, et pole ka suur probleem, kui haldusõigusrikkumiste seadustiku muudatuste vastuvõtmine veidi edasi lükkub, sest vanad sanktsioonid maksupettuste eest kehtivad ja uued on vaid veidi karmimad.

Seadusemuudatuse kohaselt määratakse maksudest kõrvalehiilijale rahatrahv kuni 300 päevapalga ehk 14 100 krooni ulatuses ja maksimaalne vanglakaristus kuni 7 aastat. Seni on rahatrahvi suuruseks 200 päevapalka ehk 9400 krooni.