Poola ? ELi lemmiklaps

Vajakajäämisi on riigi kõigil tasanditel. Eelmise aasta lõpus hoiatas EK Poola valitsust, et too ei suuda piisavalt kiiresti ette valmistada nõutavaid seadusi.

ELiga ühinemisläbirääkimistel on Poola jõudnud nüüd keerulisemate peatükkideni, milleks on näiteks põllumajandus, kust saab kas täieliku või osalise elatise 27 rahvastikust ehk 10,4 miljonit poolakat. Poolakad loodavad pääseda ELi põllumajandustoetuste ligi, kuid Brüssel nõuab, et valitsus peaks märksa aktiivsemalt tegelema maal põllumajandusega mitteseotud töökohtade loomisega. Paljud talunike liidud, eriti Andrzej Lepperi juhitav liit, on asunud avalikult ELi vastasele seisukohale, väites, et sinna astumine süvendab majandusraskusi maal.

Poolasse tuli ainuüksi eelmisel aastal otseseid välisinvesteeringuid 8 mld dollarit ja kokku on neid 39 mld ehk 40 kogu idabloki investeeringutest. Poola pangandusest on väliskapitali kätte läinud ligi 70 ja see ei meeldi ei rahvale ega poliitikutele, kes rõhutavad kodumaise kapitali soosimise vajadust.

Poola majandusreformide peaarhitekt rahandusminister Laszek Balcerowicz rõhutab, et majanduskasvu kiirendamiseks ja töökohtade loomiseks on vaja jõuliselt jätkata majanduse liberaliseerimist, eriti tööturul, mida vaevavad kõrge keskmine palk ja suured sotsiaalmaksud. OECD hinnangul ei pea ametlik töötuse määr 13 paika, vaid on tegelikult 20.

Kuid inimesed kardavad reformidega kaasnevat ebakindlust ja kahe aastaga on parempoolse valitsuse toetus järsult vähenenud. Küsitlused näitavad, et presidendivalimised võidab jällegi ekskommunist Aleksander Kwasniewski ja ka parlamendivalimistel saadab ilmselt edu ekskommunistide SLDd. SLD on lubanud suurendada riiklikke kulutusi eriti vaeste ja töötute abistamiseks. Samuti soovib SLD taastada sõbralikud suhted Venemaaga.

Autor: ÄP