Eestlane mobiilistab Aafrikat

Eile ÄP Online?ile intervjuu andnud Hansapanga juhatuse esimees Indrek Neivelt teatas oma kuupalgaks 100 000 krooni. Järgmisel nädalal Lääne-Aafrikasse Sierra Leonesse lendav Pagel teenib seega raha, mis paneb enamiku eestlastest pead vangutama.

Pageli sõnul ei otsustanud ta Aafrika kasuks raha pärast. Pigem põnevus ja väljakutse, mida Euroopast nii kergelt ei leia, räägib ta. Aafrikas töötamine on paariaastane adrenaliinisüst, võtab ta kokku oma arvamuse uuest töökohast.

Kui ma end vahemaandumisel hommikul kell viis Nigeeriast Lagose lennujaamast leidsin, küsisin küll eneselt, mida ma siin teen, kirjeldab Pagel esimesi tundeid, kui ta märtsis tööpaigaga tutvust tegi. Kafkalik maailm, esialgu ei saa üldse aru, miks ja kuidas mingid protsessid toimuvad, meenutab Pagel. Kuid peale viit päeva Sierra Leones tundis ta end seal juba päris koduselt.

Aafrikas kümmet mobiilsidelitsentsi omavasse firmasse MSI Cellular Investments tööle sattumine ei olnud Pagelile juhuslik. MSI suuraktsionär juhtub olema Q GSMi endise osanikfirma Millicom endine tegevjuht.

Q GSMi osanikfirma Tele2 nõukogu esimees Tõnis Palts ei ole oma Aafrikasse suunduvast töötajast rääkides kiitusega kitsi. ?Pagel on selline tehnikadirektor, kes tunneb raha. Ta oskab äriplaane koostada,? räägib Palts.

Esimesed kuud veedab Pagel Sierra Leones MSI gruppi kuuluva mobiilioperaatori Celtel juures. Alguses kõige suuremana tundunud oht, et ei leia piisavalt motiveeritud inimesi, pole Pageli sõnul probleem, seda tänu sealsele oodatust kõrgemale haridustasemele. Pageli ülesanne ongi firma kui organisatsiooni ülesehitamine, abiks pikaajaline kogemus Q GSMi käimalükkamisest.

Pageli põhitöökohaks mustal mandril saab kaheks aastaks Kesk-Aafrikas asuva Kongo pealinn Kinshasa, kus ta asub analoogselt Sierra Leonega Celtel Congo nimelist mobiilifirmat üles ehitama. Kongo projekt on MSI-l Aafrikas suurim, mõne aastaga soovitakse leida pool miljonit klienti. Arvestades Kongo ca 40miljonilist elanikkonda, polegi see osa Euroopa mõistes suur.

Sierra Leones hakkab Pagel elama autonoomse elektrivarustusega valvatavas residentsis, Kongos tuleb esialgu leppida hotelliga.

Julgeoleku pärast Pagel eriti ei muretse. Turvalisuse alal tuleb teha koostööd kohaliku ÜRO esinduse ja Briti konsulaadiga, sest nende asutuste kätte koondub vajalik info.

?Kui asjad tõesti tõsiseks lähevad, siis saaks õigel ajal evakueerutud,? ütleb ta. Praegu on Sierra Leones ÜRO rahuvalvejõud, nii et olukorda peetakse stabiliseerunuks. Viimased kaheksa aastat räsisid seda maavaradest rikast riiki kodusõjad.

Oma eurooplase välimuse pärast Pagel ei karda ja heledaid juukseid tumedaks ei värvi, kuigi valgeid inimesi sealses tänavapildis eriti ei märka. Võin lahjat mürki võtta, et teisi eestlasi seal püsivalt ei ela, sõnab Pagel.

Ka personaliotsingu- ja konsultatsioonifirma Fontes juht Tõnis Arro ei usu, et viimasel ajal oleks eestlasi Aafrikasse tööle sattunud. Puudub lihtsalt julgus ja haare, põhjendab ta.