Andres Kärssin • 11. juuli 2000 kell 22:00

Kas teie sõrmuses on ehtne vääriskivi?

Sama lugu on juveelide tegeliku väärtusega, mis enamikule eestlastest on tume maa.

?Eestis puudub sisuliselt vääriskiviturg, ainult mõnes juveelisalongis on komisjonimüügis natuke kive, mil on ka mingi väärtus,? tõdeb kivikaupmees Ivar Hallik. Ahtad turuolud tulenevad otseselt kivide mittetundmisest ning vääriskivide kallidusest. Nii on näiteks grammi kulla ja kaubandusliku kvaliteediga safiiri hinna vahe 50 korda viimase kasuks.

Tallinna vanalinnas Vanaturu kaelas asuv Spirit Sun on Eesti esimene vääriskividele spetsialiseerunud kauplus. Halliku sõnul tähendab poe nimi praegu läänes populaarset kivilihvtüüpi, millega on töödeldud nii briljante kui ka teisi kallimaid kive. Esimene poolaasta uues kaupluses pole nii briljantselt läinud.

Eestis on tavalised keskmise ehk kaubandusliku ning hea kvaliteediga vääriskivid, räägib Hallik. Kuid on veel väga headeks ja eriti headeks klassifitseeritud kalliskive.

?Kultuuriline taust määrab ära selle, et vääriskive ei tunta,? selgitab kivikaupmees.

?Meie inimesed ajavad taga sinist topaasi, mis tegelikult pole eriti hinnaline kivi,? purustab Hallik ettekujutuse sellest, et näiteks 3000 krooni eest saab midagi erilist.

Kaupmehe sõnul on vene keelt rääkivad inimesed juveelide väärtusest teadlikumad. Rohkem kui 5000 krooni maksvaid kivisid on ostnud põhiliselt venelased.

Eestlased armastavad pigem visuaalselt efektseid vääriskive ning kivide ostmisel sõltutakse horoskoobist, seletab Hallik. ?Reeglina valitakse kivi astroloogiast lähtuvalt, mis pole põhjendatud.? Ta räägib juhtumist, kus üks naisterahvas tõi ostetud kivi järgmisel päeval tagasi, kuna luges kusagilt, et see toob halba õnne.

Ostes vääriskive, tuleb arvestada nelja klassikalise teguriga: värvi, puhtuse, lihvi ja kaaluga. Tähtsaimaks peetakse värvi, kivi toon peab olema intensiivne ja küllastunud. Kivide puhtust arvestades on kõige hinnalisemad täiesti läbipaistvad ning inklusioonideta ehk täpikeste, mullikeste ja joonekesteta kivid.

Vääriskive müüakse kaalu, mitte suuruse järgi. Kaal määratakse karaatides, üks karaat on 0,2 grammi.

Kivide hind sõltub väga palju nende haruldusest. Aina haruldasemaks muutuvad Halliku sõnul kivid, mida pole mingilgi kombel töödeldud. Enamik kalliskiviturgudel ringlevatest kividest on vähemal või rohkemal määral kas kuumutatud, kiiritatud, õlidega töödeldud. Lisaks on palju sünteetilisi kive, mis näivad looduslikest kaunimad, kuid on suhteliselt väärtusetud.

?Sünteetiliste imitatsioonide hind on tihti algul kõrge, kuid muutub hiljem olematuks,? toob kivikaupmees näiteks teemandisimulandi moissaniidi, mille hind langes viie aastaga kuni viis korda.

Kaupmees pole veel Eestis kohanud kedagi, kes kollektsioneeriks vääriskive. Mujal maailmas on see tema sõnul arvestatav investeerimisviis. Näiteks USA soosib toorme sissevedamist tollivabastusega ja lihvitud kivide sissetoomist väga väikeste maksudega.

Hallik käib vääriskividel ise järel, põhiliselt Aasias. ?Äri käib oma sidemete kaudu,? räägib mitu aastat Indias elanud mees. Üle maailma kauplevate kivikaupmeeste tsunft on tugev, üksteisel nahka üle kõrvade tõmmata ei saa ? see tähendaks edasise äri lõppu.

?Kaupmees peab ütlema, millega on tegu, kas kivi on töödeldud või mitte, kas on sünteetiline või mitte,? räägib Hallik headest tavadest, mida tihtipeale Eestis ei arvestata.

Hetkel kuum