Kas teie sõrmuses on ehtne vääriskivi?

Eestis on tavalised keskmise ehk kaubandusliku ning hea kvaliteediga vääriskivid, räägib Hallik. Kuid on veel väga headeks ja eriti headeks klassifitseeritud kalliskive.

?Kultuuriline taust määrab ära selle, et vääriskive ei tunta,? selgitab kivikaupmees.

?Meie inimesed ajavad taga sinist topaasi, mis tegelikult pole eriti hinnaline kivi,? purustab Hallik ettekujutuse sellest, et näiteks 3000 krooni eest saab midagi erilist.

Kaupmehe sõnul on vene keelt rääkivad inimesed juveelide väärtusest teadlikumad. Rohkem kui 5000 krooni maksvaid kivisid on ostnud põhiliselt venelased.

Eestlased armastavad pigem visuaalselt efektseid vääriskive ning kivide ostmisel sõltutakse horoskoobist, seletab Hallik. ?Reeglina valitakse kivi astroloogiast lähtuvalt, mis pole põhjendatud.? Ta räägib juhtumist, kus üks naisterahvas tõi ostetud kivi järgmisel päeval tagasi, kuna luges kusagilt, et see toob halba õnne.

Ostes vääriskive, tuleb arvestada nelja klassikalise teguriga: värvi, puhtuse, lihvi ja kaaluga. Tähtsaimaks peetakse värvi, kivi toon peab olema intensiivne ja küllastunud. Kivide puhtust arvestades on kõige hinnalisemad täiesti läbipaistvad ning inklusioonideta ehk täpikeste, mullikeste ja joonekesteta kivid.

Vääriskive müüakse kaalu, mitte suuruse järgi. Kaal määratakse karaatides, üks karaat on 0,2 grammi.

Kivide hind sõltub väga palju nende haruldusest. Aina haruldasemaks muutuvad Halliku sõnul kivid, mida pole mingilgi kombel töödeldud. Enamik kalliskiviturgudel ringlevatest kividest on vähemal või rohkemal määral kas kuumutatud, kiiritatud, õlidega töödeldud. Lisaks on palju sünteetilisi kive, mis näivad looduslikest kaunimad, kuid on suhteliselt väärtusetud.