Kauppalehti: Kõrge Venemaa ametnik on esimest korda avalikult tunnistanud, et Venemaa ?mõistab ja kiidab heaks? Euroopa Liidu (EL) ittalaienemise kui ajaloolise fakti. Moskva soovib seejuures üksnes oma soovide arvessevõtmist.

Eelmisel nädalal Brüsselis Euroopa Komisjoni laienemisvoliniku Günter Verheugeniga kohtunud Venemaa asepeaminister Viktor Hristenko ütles, et osa Kesk-Euroopa ja Balti riikide astumine ELi suurendab Venemaa kaubandussuhteid selle blokiga, mis on juba praegu tema suurim kaubanduspartner.

Samal ajal on Venemaa kindlalt vastu Eesti, Läti ja Leedu astumisele NATOsse. Selle põhjused peituvad eelkõige sisepoliitikas. Praegune Baltimaade ELiga liitumise ajalooliseks faktiks nimetamine ei pälvinud Venemaal mingit reageeringut.

Helsingin Sanomat: Saksamaa kantsleri Gerhard Schröderi ja Venemaa presidendi Vladimir Putini telefonivestluses olid mõlemad liidrid seisukohal, et Vojislav Kostunica valimisvõit kajastab serbia rahva selget soovi Jugoslaavias demokraatlike muudatuste järele. Venemaa presidendi pressiesindaja möönis telefonivestluse toimumist, kuid ei kommenteerinud selle sisu.

Lääs peab seda telefonivestlust märgiks, et Serbia traditsiooniline liitlane Venemaa on hakanud tasapisi toetama lääne aktsioone, mille eesmärk on tagada pärast kümme aastat kestnud sõdu ja vapustusi rahumeelne võimu üleminek Belgradis. Kuid diplomaadid tunnistavad, et Venemaal on Slobodan Milosevicilt raske avalikult nõuda võimust loobumist.

Dagens Industri: Pärast Taani rahvahääletust Rootsis korraldatud esimene rahvaküsitlus näitas, et 42 rootslastest on vastu riigi astumisele rahaliitu ning ainult 31 on selle poolt.

1999. a algusest peale Gallupi tehtud küsitlustes pole eurovastaste hulk veel kunagi küündinud 42 protsendini. Göteborgi ülikooli professori Mikael Gilljami hinnangul on see otseselt taanlaste ?ei? mõju.