Ehkki üldine korruptsioonitase on Eestis võrreldes teiste üleminekuriikidega madal, paistavad siinsete institutsioonide hulgas korruptiivsete tehingutega silma poliitikud ja parlament, näitas Maailmapanga küsitlus.

Eestis küsitlusele vastanud ligikaudu 100 firmast 17 protsenti kinnitas, et on teinud poliitilistele jõududele mitteametlikke makseid, mille eesmärk on saada vastuteeneid. 14 protsenti firmadest oli maksnud samal eesmärgil raha riigikogu liikmetele.

?Firmadele on igal juhul kahjulik, kui niisugune asi toimub,? nentis Reformierakonna liige, rahandusminister Siim Kallas, kelle hinnangul tuleks probleemi lahendamiseks muuta erakondade finantseerimise ja valimiskampaaniatega seotud seadusi.

?Praegu oleme teatud mõttes silmakirjalikus olukorras, kus poliitilised parteid seisavad fakti ees, et valimiskampaania korraldamiseks tuleb riigitoetusele lisaks leida raha mujalt,? rääkis Kallas, kelle sõnul tekitab see olukorra, kus erakonnad võivad olla sunnitud lubama sponsoritele vastuteeneid.

Rahandusministeeriumi nõunik Daniel Vaarik selgitas, et probleemi lahendamiseks võiks ühelt poolt suurendada erakondadele riigieelarvest makstavat toetust, nõudes samal ajal erakondadelt nende rahaallikate suuremat läbipaistvust ja teiselt poolt seada piirangud valimisreklaamile.

?Kui seadus keelaks liiga kallid valimiskampaaniad, ei peaks erakonnad ennast lisaraha saamiseks mingite kahtlaste kohustustega siduma,? selgitas Vaarik. Tema sõnul piirab seadus valimiskampaaniaid näiteks Soomes.

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Liina Tõnisson ütles, et toetab valimiskampaaniatele kulutatavate summade piiramist. ?Selleks kulutatavatele miljonitele leiab kindlasti ühiskonnas palju efektiivsema rakenduse,? kinnitas ta.

?Me oleme jõudnud olukorrani, kus on selgelt näha, et ettevõtted ja ärimehed, kes maksavad kinni erakondade valimiskampaaniad, tellivad hiljem ka valitsemislaadi,? märkis Tõnisson. ?Seda on kõrvalt lihtsalt piinlik vaadata.?

Praegu saavad riigieelarvest toetust riigikogus esindatud erakonnad proportsionaalselt riigikogu valimistel saadud kohtade arvuga. Toetuse suuruse otsustab siseministri ettepanekul valitsus.

Tänavu said erakonnad riigieelarvest toetust kokku 16 miljonit krooni. 1998. ja 1999. aastal toetas riik erakondi 10 miljoni krooniga ning järgmise aasta eelarveprojekt näeb erakondade toetuseks ette 6 miljonit krooni.

Mullu kevadel toimunud riigikogu valimiskampaaniale kulutas ametlikel andmeil kõige rohkem ? 4,9 miljonit krooni ? Keskerakond. Samas võis erakonna suurejoonelise valimisreklaami maksumus spetsialistide hinnangul tegelikult ulatuda 10 miljoni kroonini.

Läbipaistmatute rahastamisallikatega paistis riigikogu valimistel silma ka Siim Kallase juhitav Reformierakond, kes märkis oma kampaania suurimaks toetajaks 2,1 miljonit krooni annetanud tundmatu firma R-Hoolduse OÜ, mille tegevuse ega majandustulemuste kohta erakonna liikmetest ettevõtte juhid Andres Lipstok ja Heiki Kranich seletusi anda ei osanud.