Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ametiühinguga liitumine on aja nõue

    Majanduse edukus sõltub ühiskonna stabiilsusest, erinevate huvigruppide koostööst riigis. Suurim ja võib-olla ka vanim huvigrupp, kes tõstaks tähelepanu keskmesse palgatöötajate huvi, on enamikus riikides olnud eelnevatel sajanditel ja jätkuvalt käesoleval sajandil ametiühingud.
    Selle aja jooksul on ametiühingud arenenud ?masinalõhkujatest? läbirääkimispartneriteks. Ametiühingud pole mingi väljaspool seadust tegutsev jõuk, vaid korrastatud, oma huvide eest seisev organisatsioon.
    Ametiühingute koostöö eesmärk on kujundada riigis selline majandus- ja sotsiaalpoliitika, mis tõstab nähtavale ka töötajate huvid. Esimene võimalus seda teha on töötajatel oma organisatsiooni, ametiühingu kaudu, mis moodustatakse töökohal. Selleks on vajalik osaleda organisatsiooni töös.
    Osalusdemokraatia algab inimese soovist: kas olla ettevõttes, firmas ainult toodangu, teenuse tegija, või osaleda kogu protsessis ja muutuda ettevõtte patrioodiks. Kahjuks on Eestis nii, et ametiühingu tegelikku ülesannet ei teata, ei tea seda ka Kalev Kallemets, kes kritiseeris nimetatud organisatsiooni oma 29. septembri Äripäevas ilmunud kommentaaris ?Kogu tõde ametiühingutest?. Samuti teevad tööandjad kas teadmatusest või kartusest takistusi ametiühingu moodustamiseks.
    Olulisemaks ametiühingu tööks on tööandjaga läbirääkimiste pidamine eesmärgiga sõlmida kollektiivleping, s.o palga, puhkuse, tööaja, koolituse, töötingimuste, jne kollektiivne reguleerimine. Tehtud tööl ja töö tegijatel on väärtus, nii nagu on väärtus asjadel, mida ostame või omame. Miinimumpalka võib pidada mõõdustiku algpunktiks.
    Ametiühingu palgapoliitika on alati olnud: võrdse töö eest võrdse tasu maksmine, mis ei tähenda sugugi üleüldist võrdsustamist. Õiglase palgaproportsiooni kehtestamine rajaneb töökoha väärtuse hinnangul, mille kindlaksmääramise aluseks on oskused ja teadmised, st haridustase. Igal teenusel ja tööl on hind ja hinna kaudu on väärtustatud töötajad. Kollektiivlepingu kaudu on õiglaselt väärtustatud ka need töötajad, kes ei suuda enda eest seista ja töö väärtusele vastavat palka saada. Vahet ametiühinguliikme ja mitteliikme palgas ei saagi olla juba Eestis kehtivate seaduste tõttu. Samas nõuab ametiühing oma liikmetelt töökohustuste korralikku ning kohusetundlikku täitmist ja ametiau hoidmist.
    Ametiühingud ei ole ainult oma liikmete jaoks, nad on ühiskonna üks osa, ühe sotsiaalse grupi esindus. Ametiühingute kaudu on väärtustatud kõik töötegijad, sest kollektiivleping sõlmitakse kõigi töötajate huve arvestades.
    Mitteliikmeid, kes tarbivad ühiskonna ühe huvigrupi poolt kätte võidetud hüvesid, nimetatakse maailmas ?free drivers? ? rahvapäraselt ?jänkudeks?.
    Kui tasuta kaasasõitjate, jänkude, osa kasvab liialt suureks, siis edaspidised saavutused jäävadki kesisemaks, ka jänkude endi elu muutub nigelamaks. Jõud jääb nõrgaks praegu Eestis 15?20 eestvedajatel, kelleks on ametiühingute liikmed. Mõned on harjunudki tasuta sõitma, mõtlemata sellele, et keegi on selle sõitmise ka nendele võimalikuks teinud.
    Töötegija soovib saada suuremat palka, paremaid töötingimusi, pikemat puhkust. Tööandja tahab saada suuremat kasumit. Soovidest tekkinud vastuolu lahendatakse läbirääkimiste teel, mille käigus määratakse palga tase, töötajate arv, töökorraldus, tööprotsessi korraldus jt. Ametiühingut on tarvis sellepärast, et loetletud probleeme on parem lahendada koos.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ignitis kinnitas kõbusa dividendi
Leedu energiaettevõte Ignitis Group kinnitas eile toimunud aktsionäride korralisel üldkoosolekul eelmise aasta teise poolaasta eest aktsionäridele makstava dividendi, selgub börsiteatest.
Leedu energiaettevõte Ignitis Group kinnitas eile toimunud aktsionäride korralisel üldkoosolekul eelmise aasta teise poolaasta eest aktsionäridele makstava dividendi, selgub börsiteatest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Eestlased reisisid mullu välismaale kaks korda enam
Eelmisel aastal kasvas nii välis- kui sisereiside arv, neid tehti võrreldes aasta varasemaga vastavalt 40 ja 20% enam, teatas statistikaamet.
Eelmisel aastal kasvas nii välis- kui sisereiside arv, neid tehti võrreldes aasta varasemaga vastavalt 40 ja 20% enam, teatas statistikaamet.