Eurodirektiiv ei luba odavaid Vene autosid Eestisse

'Vene GAZ-tüüpi veoauto maksab umbes 100 000 krooni, viimasel ajal Läänest toodavad AVIAd aga üle viie korra rohkem,' tõi Karteri omanik Heino Tafenau võrdluse.

Eesti Elektrivõrkude Ehituse aktsiaseltsi peamehhaanik Georg Sapelson peab selles firmas kasutatavaid GAZi, ZILi ja UAZi autosid liiniehitajatele sobivaks, sest need lähevad igalt poolt läbi. 'Oleme harjunud nendega töötama ja remontimisel käib meie jõud Vene masinast üle,' nentis ta. Liinimehed pole oma Vene päritolu autoparki veel utiili saatnud, sest nende osad ja remont on odavad.

Autoregistrikeskuse Viljandi büroo spetsialist Mati Sula ütles, et Eestis kasutatavad Vene päritolu autod ei vasta euronõuetele, sest need tekitavad suurt müra ja saastavad heitgaasidega õhku.

'Eesti on oma seaduste aluseks võtnud eurodirektiivi, mis kehtestab registreeritavate autode tüübikinnituse liiklus- ja keskkonnaohutuse tagamiseks,' selgitas Sula. Selle direktiivi kohaselt ei võeta uusi Vene autosid ka arvele.

Autoregistrikeskuse tüübikinnituse eksperdi Alar Välba sõnul saab Eestisse tuua vaid neid Vene autosid, mis on toodetud Euroopa turule. Selliseid müüvad tehaste ametlikud esindajad, mis on praegu GAZi, ZILi, UAZi, Lada ja Valgevene MAZi tehasel.

'Et müügiesinduste kaudu pakutavad autod on Euroopa Liidu nõuete kohaselt sertifitseeritud, siis on need märgatavalt kallimad kui siseturule toodetud ja sertifitseerimata mudelid,' selgitas Välba.

Välba kinnitusel saab Vene siseturu autosid sisse tuua vaid varuosadeks.