Kokku oleksid kindlustusliigid suurendanud järgmise aasta alguses ettevõtete palgakulusid 2,36 protsenti, millele lisanduks veel üks protsent töötuskindlustusmakset töövõtjatelt.

Sotsiaalministri sõnul võiks kindlustusliigid rakenduda 1. juulil 2001. Rahandusministeerium peab töötuskindlustuse rakendamist võimalikuks koguni alles alates 1. jaanuarist 2002.

Töötajate kindlustuse liigid lükkuvad edasi, sest valitsus pole jõudnud omavahel kõikides küsimustes kokkuleppele.

Lisaks rakendusajale on sotsiaalministeerium ja rahandusministeerium eriarvamusel ka selles osas, milline institutsioon peaks kindlustusmakseid koguma ja kas töötuskindlustus peaks olema sund- või kohustuslik kindlustus.

Sundkindlustuse korral läheks makse automaatselt palgast maha, kohustusliku kindlustuse korral tuleb sõlmida leping kindlustuse maksmiseks.

?Ametnikud on olnud sundkindlustuse poolt, sest see on kindlam. Ministrid eelistavad kohustuslikku kindlustust, sest see on paindlikum,? ütles Nestor.

Samuti ei jõuta töötuskindlustuse seaduse eelnõuga ning tööõnnetuse- ja kutsehaiguskindlustuse eelnõuga puhttehniliselt nii kaugele, et neid saaks rakendada 1. jaanuaril 2001.

Töötuskindlustuse seaduse eelnõu on läbinud kooskõlastusringi valitsuses ja sotsiaalministeeriumi ametnikud töötavad praegu eelnõule tehtud muudatusettepanekutega. Tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse eelnõu on aga alles kooskõlastusringil.

Osa ettevõtjaid on eriti rahulolematud töötuskindlustuse rakendamisega, kuna peavad seda edukatelt võtmiseks ja vaesematele jagamiseks. ?Eduka ja efektiivselt töötava ettevõtte jaoks on see põhjendamatu maksukoormuse tõus,? väitis Kalevi administratiivjuht Riina Rohelaan.

Rohelaane kinnitusel töötab Kalev kasumlikult ja masskoondamisi pole vaja teha. Samas on aga summad, mida ettevõtte peaks töötuskindlustuseks maksma, suhteliselt suured.

?Kalev ei leia, et töötuskindlustus praegu ministeeriumis menetluses oleval kujul aitaks Eesti töötajat või tööandjat,? nentis Rohelaan.

Rohelaan lisas, et see süsteem ei tekita kindlustunnet ka töötajale, sest kompensatsioon katkeb juhul, kui töötaja ei võta vastu tööhõiveameti poolt pakutud töökohta. Samas pole kriteeriume, millist töökohta milliste oskuste ja haridusega inimesele pakkuda võib.

Eesti Energia pressiesindaja Kaie Saar märkis, et kuigi ettevõte majanduslikult kasu ei saa, annavad eri kindlustusliigid töötajatele kindlustunde.

Kolm kindlustust kokku suurendavad Eesti Energia palgafondi arvestuslikult 2,7 protsenti.

Tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse seaduse eelnõu kohaselt peavad tööandjad kõik oma töötajad võimalike vigastuste ja ameti eripärast tingitud haiguste vastu kindlustama.

Keskmiselt kulub ettevõttel järgmisel aastal tööõnnetuskindlustusele 1,57 ja kutsehaiguskindlustusele 0,29 palgafondist.

Kindlustusmakse on iga töötaja puhul individuaalne, olenedes töö eripärast. Kindlustusfirmad koostavad riskitabelid, mille alusel hakkavad tööandjad kindlustusmakseid tasuma. Kindlustushüvitise suurus oleneb töötajaga juhtunud õnnetuse suurusest või haiguse raskusest.