Eestlased soovivad tugevat ametiühingut

Järgmisena küsiti, kas Eestil tuleb õppida Põhjamaadest, kuidas pidada läbirääkimisi ja sõlmida kokkuleppeid töötajaid ja tööandjaid puudutavates küsimustes. Selle väitega oli tänavu täiesti nõus koguni kaks kolmandikku vastanutest, pigem nõus veel 22. Kaks aastat tagasi olid toetavad vastuseprotsendid väiksemad, seega on inimesed hakanud veelgi enam aru saama, et demokraatlikud tegutsemismallid ja kogemused vajavad kasutamist ka Eestis. Põhjamaadelt õppimist ja nende kogemuse järgimist ei pidanud kummalgi küsitlusaastal vajalikuks vaid iga sajas küsitletu, pigem ei nõustunud väitega mõlemal korral ainult 4 vastanutest.

Veel üks aspekt, mis rõhutab ametiühingute vajalikkust Eestis. Küsiti, kas Eesti ametiühinguliikumine peaks hoolitsema selle eest, et Eestist ei saaks kunagi odava tööjõu maad Euroopa Liidus. Täiesti seda meelt oli tänavu 76, pigem nõus 12 vastanutest.

1998. aasta küsitluse järgi oli väitega täiesti nõustujaid 72, seega on ka ses suhtes inimesed muutunud realistlikumaks. Sama väidet Eesti ametiühingute rolli kohta palgataseme tõstmisel toetas Soome elanikest täiesti või pigem koguni 81 küsitletutest, 2 protsendiühikut rohkem kui 1998. aastal. Soomes on ametiühingud juba aastakümned olnud oluline jõud ühiskonnas ning sama ootavad soomlased ka Eestis.

Niisugune seisukoht on ka selge vastus Eesti tööandjatele ja valitsusele, kes tahab jätkuvalt ajada madala palga poliitikat ning ei ole nõus tõstma alampalka vaid 200 krooni võrra. Euroopa Metallitöötajate Föderatsiooni peasekretär Reinhard Kuhlmann ütles Eesti tööandjate palgapoliitikat kommenteerides, et Hiina palkadega Euroopa elutaset ei saavuta.

Täesti või üsna tõenäoliseks pidas koguni 60 vastanutest ametiühinguliikumise tugevnemist Eestis siis, kui meist saab Euroliidu liige. Kaks aastat tagasi oli niimoodi arvajaid vaid 45. Ametiühinguliikumise tugevnemist pidas ebatõenäoliseks ainult iga kolmas vastaja sajast.