Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Mis juhtub järgmisel aastal dollariga ja kuidas tugev dollar mõjutab Eestit?
Dollari tõus kuni 20 kroonini on tõenäoline. Väga paljud inimesed arvavad nii ja mitte ainult meil, vaid ka välismaal. Mis puudutab järgmise aasta eelarve koostamist, siis soovitaksin ettevõtjatel mõelda sobivate valuutariskide katte instrumentide kasutamisele.
Usun, et Eesti makromajandust mõjutab dollari kallinemine pigem negatiivselt. Räägitakse, et kuna euro langeb, siis on see ka Eesti eksportööridele kasulik. Samas peaksime arvestama, et eksportöörid on Eestis suhteliselt kitsas huvigrupp. Ja suurem osa meie ekspordist läheb Soome, mis kuulub eurotsooni. Bensiin ostetakse näiteks aga sisse dollarite eest. Dollari kallinemine kiirendab tõenäoliselt Eestis inflatsioonitempot.
Trend on tugev ja tundub, et dollari tõus jätkub. Kõige olulisem piir oli 18,4 krooni ja kuna dollar sealt läbi sai, siis on arvata, et tugevneb veel. Eurol on igatahes suhteliselt kehv seis ja kui USAs midagi negatiivset ei juhtu ja ameeriklased ka ise ei soovi, et dollar hakkaks nõrgenema, siis on karta, et dollar veelgi tugevneb.
Ettevõtja peaks jälgima, mida teevad konkurendid. Kui ettevõtja otsustab katta valuutariske ja näiteks konkurendid seda ei tee, siis võib ettevõte sellega hoopis oma äririske suurendada.
Loodan, et Eesti makromajandust mõjutab tugev dollar positiivselt. Hakatakse rohkem kodumaist kaupa tarbima. Inflatsioonitempo kiirenemine on paratamatu.
Koostame praegu järgmise aasta äriplaani. Prognoosin, et järgmise aasta dollari keskmine kurss ei ole kõrgem kui 18 krooni dollar. Meil on äriplaanis üks variant, kus arvestame, et dollar tõuseb 20 kroonini. Oleme koostanud ka stsenaariume, kus arvestame madalam kursiga. Kuna ekspordime 24 riiki, siis on meie jaoks ka väga oluline, mis juhtub nafta hinnaga. Et nafta kõrge hind ei põhjustaks meie eksporditurgudel teravaid kriise.
Kreenholm müüb 62 Euroliidu ja 10 Eesti turule. See tähendab, et saame toodangu eest vähem, kui oleme arvestanud, sest tooraine peame ostma dollarite eest. Järgmisel aastal on meie jaoks oluline, kuidas Euroopa turg võtab vastu meie pakutava hinnatõusu. Kui turg võtab selle vastu, siis pole häda midagi. Kui me aga ei saa Euroopas hinda tõsta, siis peame selekteerima välja tooteliigid, millest tuleb loobuda, ehk peame tootmist mõningal määral vähendama.
Lisaks hinnatõusule eurotsoonis teeme ka pingutusi, et suurendada dollarimüügi osakaalu. Eeskätt soovime enam saata korda USA turul.
Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.