Narkomaan varitseb ohvrit kaubamajas

Politseiameti arengu- ja infoosakonna andmekogude talituse koostatud aruandest selgub, et selle aasta üheksa kuuga on narkokuriteod plahvatuslikult sagenenud. Möödunud aasta samal ajal oli registreeritud 192 narkokuritegu, nüüd juba 987.

Heroiinisõltlased teenivad tihti uueks doosiks vajaliku summa vargustega. Kambakesi käiakse büroomajades ja üritatakse näpata laudadelt tehnikat ning rahakotte. Kui kontoriruumid pole fonosüsteemiga suletud, ei tohi väärtuslikke asju lohakile jätta. Samuti jõlguvad narkomaanid kaubamajades ja varastavad ostukärudest inimeste isiklikke asju, mille hiljem kiirelt väikese raha eest maha müüvad. Kui narkomaanil ei õnnestu end vargustega elatada, võib temast saada röövel. Tallinna Wismari haigla arsti Jaanus Mumma väitel kujunevad mitmetest algul varastamisega tegelenud narkomaanidest röövlid seetõttu, et meelemürgisõltlase agressiivsus suureneb, pidurdusprotsessid aga nõrgenevad. Narkomaan muutub egoistlikumaks, takistused oma vajaduse rahuldamisel võib ta kõrvaldada ükskõik mis vahenditega. Tallinnas on mitmeid juhtumeid, kus narkomaanist on saanud mõrvar.

Politsei andmetel on ühe ohtlikuma narkootikumi, heroiini, ?hulgilaoks? saanud Tallinna külje all paiknev Maardu linn. Maardusse tuuakse suuremad kogused narkootikume ja sealt liiguvad nad pärast pakendamist diilerite kaudu teistesse Eesti linnadesse.

Kui oma päevase doosi jaoks viitsadat krooni hankiv narkomaan tuleb teie juurde varastamise või röövimise sooviga, tasub hoiduda tema ärritamisest. Mumma sõnul on eriti agressiivne see narkomaan, kellel algab nn võõrutusseisund. Niisuguses seisundis on narkomaanid haiglas isegi arstidele kallale läinud. Kuna narkomaan ei vali vahendeid doosi saamiseks, tuleb olla ettevaatlik nii asutustes kui ka tänaval. Ettevõtte sekretäril tuleks narkomaaniga suheldes aega võita, et abi kohale jõuaks. Kindlasti ei soovitata kasutada solvavaid väljendeid, sest narkomaan võib kergesti vägivalda, ka relva kasutama hakata.

Tänaval käies tuleb arvestada, et narkomaanid liiguvad mitmekesi. Juhul kui tekib ründe oht, pole häbiasi oma kiireid jalgu näidata. Vargast narkomaani puhul tuleb meeles pidada, et kuna ta elatubki vargusest, on tegemist oma ala meistriga. Samuti jääb vargusharjumus talle külge ka siis, kui ta narkosõltuvusest vabaneb.

Narkomaanide ?teene? on ka AIDSi põhjustava HI-viiruse kiire levitamine. Tänavu on diagnoositud uut 135 HI-viiruse kandjat. Nakatunutest on 127 Narva päritolu süstivad narkomaanid. Valdavalt on uued viirusekandjad 18?24aastased.