Narkomaan varitseb ohvrit kaubamajas

Politseiameti arengu- ja infoosakonna andmekogude talituse koostatud aruandest selgub, et selle aasta üheksa kuuga on narkokuriteod plahvatuslikult sagenenud. Möödunud aasta samal ajal oli registreeritud 192 narkokuritegu, nüüd juba 987.

Heroiinisõltlased teenivad tihti uueks doosiks vajaliku summa vargustega. Kambakesi käiakse büroomajades ja üritatakse näpata laudadelt tehnikat ning rahakotte. Kui kontoriruumid pole fonosüsteemiga suletud, ei tohi väärtuslikke asju lohakile jätta. Samuti jõlguvad narkomaanid kaubamajades ja varastavad ostukärudest inimeste isiklikke asju, mille hiljem kiirelt väikese raha eest maha müüvad. Kui narkomaanil ei õnnestu end vargustega elatada, võib temast saada röövel. Tallinna Wismari haigla arsti Jaanus Mumma väitel kujunevad mitmetest algul varastamisega tegelenud narkomaanidest röövlid seetõttu, et meelemürgisõltlase agressiivsus suureneb, pidurdusprotsessid aga nõrgenevad. Narkomaan muutub egoistlikumaks, takistused oma vajaduse rahuldamisel võib ta kõrvaldada ükskõik mis vahenditega. Tallinnas on mitmeid juhtumeid, kus narkomaanist on saanud mõrvar.

Politsei andmetel on ühe ohtlikuma narkootikumi, heroiini, ?hulgilaoks? saanud Tallinna külje all paiknev Maardu linn. Maardusse tuuakse suuremad kogused narkootikume ja sealt liiguvad nad pärast pakendamist diilerite kaudu teistesse Eesti linnadesse.