Euronormid suretavad enamiku toidukäitlejatest

?Eestis on 7-8 lihatööstust, kellel on tõenäoline oma tootmine Eestis kehtivate normidega vastavusse viia,? väitis ASi Valga Liha- ja Konservitööstus juht Elmut Paavel. See tähendab, et ülejäänutel, kellest 192 on väiketapamajad, tuleb ilmselt uksi kinni panema hakata.

Tähtaeg, mis lihakäitlejatele värske liha hügieeninõuete eeskirjaga antud, on 1. juuli 2002. Tänaseks pole Eestis ühtegi hügieeni- ja muudele tootmisele kehtestatud normide kohast ehk Euroopa ekspordiks kõlbulikku ettevõtet.

Rakvere Lihakombinaat, kes eelmisel aastal üritas tunnustatuks saada, pidi pärast Brüsseli delegatsiooni külaskäiku lisainvesteeringuid tegema hakkama. ?Normide täitmiseks vajaminev raha ulatub miljonitesse,? ütles Rakvere Lihakombinaadi kvaliteedijuht Dea Anton. ?Meil tuleb näiteks paar ümberehitust teha ja roostetavaid seadmeid roostevabadega asendada.?

Valga Liha- ja Konservitööstus peab normide täitmiseks investeerima peaaegu 100 miljonit krooni. ?Ainuüksi uue tapamaja ehitamine, millega kevadel alustame, maksab 50 miljonit,? sõnas Elmut Paavel. ?Aga kui oleksime ostnud uued seadmed, võinuks tapamaja ka 100 miljonit maksta.?

Väiksemate ettevõtete investeeringuvajadus on väiksem, samas kaaluvad mitmed ettevõtjad, kas paari aasta pärast üldse jätkata. ?Meie 10?15miljonilise käibe juures vajab 3 miljoni kroonine investeering normide täitmiseks tõsist kaalumist,? väitis Maitse Lihatööstuse ASi juht Kalev Villem.

Kuigi Maitse Lihatööstus loodab jätkata ka Euroopa Liidu tingimustes, näeb ta paljudel loobumissoovi. ?Arvestades lihatööstusega saadud kurbi kogemusi, ei kiirusta ka pangad neile laenu andma,? ütles Villem.

Enne väljasuremist võivad loobujad aga jätkajatele ebameeldivusi valmistada sellega, et suudavad müüa tooteid madalama hinnaga kui pideva investeerimiskohustusega normide poole pürgijad. Kuna väidetavalt jääb Eesti ettevõtete konkureerimiskohaks Eesti turg, tähendab see eesrindlikumatele ettevõtetele kaotust. Viimased ei saa loota ka Euroopa turule. ?Euroopa turg on nii välja arenenud, et sinna ei taheta ühtegi tootjat,? kinnitas Villem.

Lihakäitlejad ise nimetavad võimalike normide täitjatena Rakvere Lihakombinaati, Valga Liha- ja Konservitööstust, Talleggi, Saaremaa Liha- ja Piimatööstust, Võro Kommertsi, Nõo lihatööstust ja Filee lihatööstust, harvem teisi.

Teistes toiduainetööstuse harudes pole investeeringute vajadus nii suur, kuid normitäitjaid on siiski vähe. Veterinaar- ja toiduameti ning tervisekaitseinspektsiooni andmetel on tunnustuse saanud 5 teravilja- ja pagaritööstuse ettevõtet 194st, 7 piimatöötlejat 47st ja 34 kalatöötlejat ning laeva 132st.