Alampalgast on Eestil õigem loobuda

Homme allkirjastavad valitsuse, töövõtjate ja tööandjate esindajad kokkuleppe, mille kohaselt tõuseb järgmisest aastast alampalk 1600 kroonini.

Äripäeva arvates peab sõlmitav alampalga kokkulepe jääma viimaseks ning õigem on alampalga administratiivsest kehtestamisest loobuda.

Palk peab kujunema tööjõuturul vabalt, vastavalt nõudmisele ja pakkumisele. Kõigile ettevõtetele ühe puuga lajatamine ja alampalga tsentraalne kehtestamine on vale. Sama loogika alusel võiksid tootjate, tarbijate ja valitsuse esindajad hakata kolmepoolsetel läbirääkimistel kehtestama piima või leiva minimaalset (või maksimaalset) jaemüügihinda.

Alampalga tõstmine mõjutab erinevate majandussektorite ettevõtteid erinevalt. Panku ja meediaettevõtteid jätab alampalga tõus ükskõikseks, sest nimetatud valdkonnas (kui ei ole tegemist ümbrikupalkadega) on alampalga saajaid väga vähe. Kergetööstus- ja teenindusettevõtetes on aga alampalga saajaid rohkem. Eesti erinevates piirkondades on palgatase erinev. Kui pealinnas on 1600kroonine kuupalk väike, siis Ida- või Lõuna-Eestis on tegemist konkurentsivõimelise palgaga. Seetõttu ei saa alampalka määrata ametiühingute, valitsuse ja tööandjate vahelistel läbirääkimistel. Ei ole õige, et kitsas grupp inimesi sõlmib kokkuleppe, mis muutub kohustuslikuks kõikidele Eesti ettevõtetele. Tööjõu hinna osas saavad kokkuleppe sõlmida konkreetne ettevõtja ja töötaja. Kui osapooled leiavad, et palga miinimumpiiri määramine on ettevõttes või majandussektoris vajalik, siis nad selle ka omavahelistel kõnelustel määravad.

Kõige tõsisem vastuargument alampalga kaotamisele on ümbrikupalkade maksmine. Eestis on palju selliseid ettevõtteid ja töövõtjaid, kes maksudest hoidumiseks näitavad ametliku palgana alampalka ning ülejäänud rahast maksavad (võtavad) ümbrikus.

Kui alampalk ära kaob, siis näitavad ümbrikupalga maksjad ametlikku palka võimalikult väiksena, riigi maksutulud vähenevad ning ausate ettevõtjate jaoks konkurentsisituatsioon halveneb, väidavad Äripäeva oponendid.

Ümbrikupalga probleem on Eestis tõsine. Seda probleemi ei saa aga lahendada alampalga tõstmise kaudu. On ebaõiglane sundida administratiivselt näiteks Kreenholmi Valduse ASi tõstma oma töötajate palka, sest osa Eesti firmasid maksab töötasu ümbrikus. Ümbrikupalkade vastu võitlemiseks on olemas teised vahendid. Tegelikult on vähetõenäoline, et alampalga kaotamine aitab kaasa ümbrikupalkade osatähtsuse suurenemisele, sest praegu alampalka saavad töötajad ei ole nõus alandama oma senist ametlikku palka.

Ametiühingute liider Kadi Pärnits ei ole alampalga kaotamisega nõus. ?Eestis on alampalk sotsiaalne garantii, sest kui seda kaitsemeedet ei oleks, surutaks tööjõu hind väga madalale. Elu aga kallineb,? põhjendas Pärnits alampalga vajalikkust. Tema sõnul kehtestas hiljuti alampalga ka Suurbritannia.

Palgastatistika räägib aga Pärnitsale vastu. Käesoleval aastal on Eestis keskmine palk tõusnud üle 10 protsendi. Alampalga osa on keskmise palga tõusu kajastavas statistikas olnud aga marginaalse tähtsusega. Möödunud nädalal avaldatud riikide majandusvabaduse indeksi koostajate andmetel on Eestis alampalga saajaid 5?6 töötajatest.