- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Kolm ja pool aastat tagasi omandas tollane rahandusministeeriumi kantsler Agu Lellep korruptsioonimaigulise optsioonitehinguga 30 000 Ühispanga aktsiat turuhinnast 85 000 krooni odavamalt. Lellep möönis, et ostis aktsiad Ühispanga nõukogu liikme Mart Avarmaa juhitava Tartu Tootjate Liidu käest.
?Ajakirjandus bluffis, et optsioonileping vormistati tagantjärele,? ei soovi Avarmaa tollast tehingut rohkem kommenteerida. Miks ta bluffimisele kohe tähelepanu ei juhtinud? ?Ma pole inimene, kes hakkab ajakirjandusega lootusetut sõnasõda pidama,? põhjendab ta.
Avarmaal endal ja tema kontrollitaval ASil Agerinvest ja OÜ-l Makkle Invest oli augustis Ühispanga aktsiaid 13 miljoni krooni eest. Nüüdseks on need maha müüdud ning saadud raha kinnisvarasse paigutatud.
Mitmed Ühispanka tundvad isikud peavad võimalikuks, et Avarmaa on saanud pangalt kopsaka teenustasu. ?Ilmselt on ta olnud panga juhtkonna variisik aktsiatehingutes offshore-firmadega,? väidab tundmatuks jääda sooviv endine ühispankur.
Ühispanga presidendi Ain Hanschmidti sõnul ei pea väide paika. Avarmaa on alati olnud omaette ärimees, mitte variisik, kinnitab ta. ?Universaalpangana oleme huvitatud, et nõukogus oleks inimesi ka väljastpoolt Tallinna,? põhjendab Hanschmidt Avarmaa nõukogu liikmeks olekut. ?Pealegi on ta panga asutaja ja kauaaegne aktsionär.?
Avarmaa ise jääb variisiku vihjet kuuldes endale truuks: ?Ma ei hakka sosistamisi ümber lükkama, sest sel pole mingit mõtet.?
Avarmaa elavneb, kui jutt läheb Tartu Viljasalve rukkielevaatori ja jahuveski Saksa firmadele mahamüümisele. ?Sakslased säilitavad elevaatori pikaks ajaks ning viljasalve liikmed ja kogu Tartu piirkond võidab, kui elevaator ellu jääb.?
Tartu Talunike Liidu juhatuse esimehe Jaan Sõrra tähelepanekute kohaselt tulid Tartu Viljasalves muudatused vahetult pärast seda, kui Avarmaa nõukokku valiti. Eelmisel aastal müüdi ühistu rahaga kaasajastatud Elva jõusöödatehas, tänavu suvel 22 miljoni krooni eest Tartu elevaator ? seega kogu töötlev tööstus ja võimalus hoida riigireservi.
Tartu Viljasalve Tähtvere vallas elavad liikmed meenutavad, kuidas Avarmaa avaldas oktoobris üldkoosoleku-eelsel kokkusaamisel mõtte, et kui elevaatori müügist saadud miljonid antaks tema kätte, paneks ta raha kinnisvarasse ning laoks kahe aasta pärast lauale topeltsumma. ?Teraviljaühistu pole loodud raha pööritamiseks,? laidab Sõrra maha Avarmaa ettepaneku.
Tartu Viljasalve nõukogu liige, Tartu vallavanem Aivar Soop ei pea Mart Avarmaad elevaatorite mahamüümise initsiaatoriks. ?Ta tunneb raha liikumist ja majandushoobasid meist paremini,? räägib Soop. ?Ta oskab oma seisukohti argumenteerida ja tema toodud fakte on raske ümber lükata.?
Avarmaa peab ennast konservatiivseks ärimeheks. ?Ma pole ühtki firmat pankrotti ajanud,? tunneb ta uhkust. ?Ajan asju tasa ja targu.? Avarmaa põhitegevus on kinnisvara haldamine. Kõrvalharuna on ta tegelenud Itaalia päritolu Newhollandi traktorite importimisega.
Hetkel kuum
Endine Alatskivi sovhoosi direktor Mart Avarmaa sattus Tartumaa Tootjate Liidu etteotsa õigel ajal. See oli aeg, mil ühisvarale hakati otsima konkreetsemat omanikku. Nüüd on kolm tootjate liidu omaaegset hoonet läbi mitmekordsete ostu-müügitehingute jõudnud kindlalt Avaramaa kontrolli alla.
Näiteks kolmekorruseline Vanemuise tänava hoone, mida tuntakse äriregistri ja halduskohtu majana, on läbi Ühispanga jõudnud Makkle Investi omandusse, mille ainuaktsionär on Avarmaa, kelle kinnitusel on hoone renoveerimisse investeeritud umbes 5 miljonit krooni.
Vanemuise 21a hoone omanik on Agerinvest, mille enamusaktsiad on Mart Avarmaa, tema naise Jelena ja poja Kaido omanduses. Suurem osa majast on firmadele renditud, kolmandal korrusel asuvad Avarmaa enda firmade kontorid. Avarmaa naine töötab Agerinvestis sekretärina ja poeg finantsjuhina. Kokku on Avarmaal neli palgalist töötajat.
?Sellesse hoonesse tuleb veel palju investeerida,? osutab Avarmaa katkistele karniisidele ja läbilaskvale katusele. Avarmaa ruumikas kabinetis pole 16 aasta jooksul sendigi eest remonti tehtud ega uut mööblit muretsetud.
Agerinvestile kuulub ka Ropka endine kauplus-söökla, mis aastaid seisis näotu tondilossina Ropka pargi veerel. Nüüd on ehitustööd lõpukorral ning detsembris avab uksed Forseliuse Keskus, kuhu tuleb näiteks keeglisaal. Avarmaa pani hoonesse 7 miljonit krooni.
Oktoobri algul tegi Avarmaa juhitav riiulifirma OÜ Fantico parima pakkumuse ja sai 4 miljoni krooni eest endale Raekoja platsil asuva endise polikliinikuhoone. Tartu maavanema Jaan Õunapuu sõnul tuli Avarmaa osalemine talle üllatusena. Kinnisvaraärimees ise ei oska veel öelda, mis saab umbes 1000 m2 suurusest hoonest.
Avarmaa on kinnisvaraprojektide rahastamiseks laenanud Ühispangalt üle 20 miljoni krooni. ?Laen polikliiniku hoone renoveerimiseks on ka põhimõtteliselt otsustatud,? lisab ta.
Koos äripartneri, ASi Kaseväli & Co juhataja Andres Kaseväljaga plaanib Avarmaa rajada Vanemuise kontserdimaja vastas asuvale künkale hotelli. ?Koht ja aeg on parimad,? viitab Avarmaa olemasolevale konverentsisaalile. Linn seab hotellile mitmesuguseid takistusi. Tõenäoliselt selleks, et Avarmaa teeks enne korda aastaid tühjalt seisnud Ropka kauplus-söökla.
Avarmaa sõnul elab ta suhteliselt tagasihoidlikult, sest suured kohustused panga ees ei võimalda enamat. Sõidab seitsme aasta vanuse Toyotaga ja elab perega suures talus Kurepalu järve ääres. Põllutööga ta ise ei tegele, 20 hektarit maad on antud tuttavatele kasutada.
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele