Vaadates Eesti turundusmaastikul ringi, võib märgata, et turunduse areng on puudutanud vaid väheseid siinseid firmasid.

Eriti ilmekalt avaldub seisak interneti pakutavate sihtturunduse võimaluste väheses ärakasutamises.

Turundusnõukoja igapäevaselt läbiviidavast interneti bännerreklaami monitooringust on näha, et bännerreklaami maht Eestis kasvab üsna stabiilselt. Samas on kasv tingitud pigem keskkondade hinnatõusust kui turundusjuhtide laiemalt rakendama hakatud sihtturunduse võtetest.

Maailmas on kasutust leidnud hulk internetiturunduse võtteid, mida ka Eesti oludes väga edukalt kasutada saaks. Otsingumootorid ja lingikogud on sellised internetiturunduse vahendid, mille kasutamine on Eestis juba küllaltki levinud.

Eestis viiakse internetireklaami kampaaniaid läbi väga lihtsal põhimõttel ? reklaamid pannakse nendesse keskkondadesse, kus on suurim lehekülgede vaatamiskordade arv või kus on aktiivsem müügimeeskond.

Väiksemad ja tihti oluliselt rohkem suunatud keskkonnad on kas info- või huvipuuduse tõttu reeglina täiesti tähelepanuta jäetud. Tihti ei süveneta ka sellistesse näitajatesse, nagu tuhande kontakti hind või ühe klikkimise hind.

Eestis on e-postiturundus küll mõningat kasutamist leidnud, kuid kahjuks isegi tuntud ja soliidsetelt ettevõtetelt peamiselt spämmi (ehk siis klientide poolt mittesoovitud rämpskirja) vormis.

Maailmas kasutatakse e-postiturundust siiski väga edukalt ? jätkuvalt on kampaaniate tagasiside olnud tunduvalt parem kui bännerreklaamil.

Edu võtmeks on adressaatide nimekirja koostamise õiged põhimõtted ? nimekirju koostatakse nii, et kõik, kellele mingit teemat puudutavad reklaamkirjad saadetakse, on avaldanud soovi just neid spetsiifilisi teateid saada.

Näiteks on inimene andnud teada, et teda huvitavad ainult uudised ja pakkumised kokanduse teemadel.

Sellisel juhul renditakse tema ja teiste samasse nimekirja kuuluvate inimeste andmed välja ainult selleteemalisi reklaame edastavatele ettevõtetele. Siinjuures on oluline, et andmed renditakse, mitte ei müüda. Seega on kliendi andmete turvalisus tagatud.

Eestis kasutavad kaasturundust peamiselt suuremad portaalid, ettevõtete kodulehekülgedel kaasturundusega kahjuks eriti kokku ei puutu.

Programmi toimimise aluseks on lehekülgede võrgustik, mis koosneb programmiga liitunud kodulehekülgedest.

Kaupmehed paigutavad oma lehekülge reklaamivad bännerid või sinna suunavad lingid programmiga liitunud kodulehtedele ja maksavad vaid konkreetselt saadud müügitehingutelt. Liitunud ettevõtted saavad ise valida, millise kaupmehe või kaupmeeste pakkumine neid huvitab.

Kaasturundus on suurepärane võimalus oma leheküljel teisi lehekülgi soovitades väikest lisaraha teenida. Interneti kaupmeestele annab see aga väga soodsa ja kasuliku võimaluse suurendada turunduskampaaniate mõjukust ning müüki.

Soovitusturundust võib tinglikult nimetada võrkturustuseks internetis. See on üsna sarnane eelnevalt käsitletud kaasturundusega, kuid omab siiski mitut olulist eripära. Soovitusturundus võimaldab lehekülje külastatavust suurendada praeguste külastajate soovituste tulemusel.

Leheküljele paigutatakse nupp, millele klikkides saab külastaja lihtsa vaevaga saata roboti koostatud soovituskirja oma sõpradele, tuttavatele või töökaaslastele.

Eestis on sarnaseid skeeme kasutanud jällegi peamiselt portaalid, kus külastajatele on antud võimalus neid huvitav uudis sõpradele edastada.

Maailmas on olemas terve rida programme, mille abil on võimalik oma koduleheküljega isegi lisaraha teenida.

Autor: Mikk Mere