Majanduskasv on pannud kasvama ka inimeste sissetulekud ? palk on aastaga suurenenud keskmiselt 10%. See on võimaldanud hakata rohkem tarbima ja ka säästma. Hoiuste maht on pankades kasvanud rekordiliselt suureks, ulatudes praegu 16 miljardi kroonini. Pangad tahavad seda raha oma kasuks pöörata ja on viimastel kuudel hakanud turule tooma järjest uusi krediitkaarte ja nende täiendusi ehk ? mida rohkem inimene kulutab panga abil raha ette, seda enam teenib intressidelt ka pank.

Äripäev kutsub inimesi pankade pakutavaid võimalusi mõistlikult kasutama.

Eestis on praegu kasutusel umbes 27 000 krediitkaarti, neist suurema osa, 16 887, on andnud välja Hansapank. Tõenäoliselt suureneb kaartide hulk pankade sooduspakkumiste tõttu kiiresti. Praegu pakutakse krediitkaarti poolmuidu või ka muidu.

Pankade soov raha teenida on loomulik, see on kõige tavalisem äri. Ent see, kuidas pangad omakasu nimel rahvale ajuloputust teevad, peaks inimesi ettevaatlikkusele manitsema. Veel hiljuti esinesid Eesti suurpankade juhid Indrek Neivelt ja Ain Hanschmidt avaldustega, et inimesed peaksid rohkem säästma.

Muidugi ei saa üks ajaleht kellelgi keelata krediitkaarti hankimast. Samuti ei saa me ühelegi inimesele öelda: kuule, ära osta pesumasinat või mööblit. Loomulikult otsustab lõpuks inimene ise, kas ta peseb pesu käsitsi, kuni on kogunud pesumasina ostmiseks vajaliku summa, või paneb kohe masina seda tööd tegema ja maksab oma mugavuse eest pangale 16% pesumasina poehinnale peale. Me tahame ainult soovitada külma närvi säilitamist, kuigi massimeedias päevast päeva korrutatakse: ?Pane oma ego maksma, soeta EGO!?

Oma ?mina? saab maksma panna ka teisiti ? kiusatustele vastu seistes. Ei tasu unustada, et lõpuks on krediitkaardiga millegi (ka vajaliku asja) soetamine sisuliselt laenuga ostmine. See raha tuleb tagasi maksta ja nii võib esmapilgul soodne ost muutuda kiiresti mõttetuks kuluks.

Kiusatusele võib olla raske vastu panna. Kui laenuvõtmiseks peab inimene minema panka, siis krediit- ja järelmaksukaardi pakkumised vaatavad sulle vastu igas suuremas kaupluses. Ja kui hõlpus on kaarti soetada ? ei mingit paberimäärimist, isegi tagasimaksu tähtaja võid ise valida (Hansapanga Trump-kaart).

Sama hõlpus on kaotada ülevaade oma rahalisest seisust ja teha endast panga igavene võlglane. Kui esmavajalikud asjad on olemas, pole õieti vaja palju, kui hakatakse soetama võlgu vähem vajalikke kaupu ja lõpuks ka tühja-tähja. Eelkõige jõulude eel, kui avastad, et veel on limiiti.

Eestlane käitub tavaliselt suhteliselt ratsionaalselt, 1997. aasta oli seetõttu erandlik. Inimesed on õppust võtnud ? laenude ja liisinguga soetatakse majapidamises vajalikke ning püsivama väärtusega asju. Ettevaatusele manitsemine ei tee aga kunagi paha. See, kes ostab säästetud raha eest, on alati iseenda peremees.