ELi nõuded võtavad 2001. aastal Eesti toiduainefirmadelt 4 miljardit krooni

Eesti on teinud Euroopa Komisjonile taotluse anda lihatööstustele ajapikendust euronõuetele üleminekuks kuni aastani 2006. Põllumajandusministeeriumi toidu ja kaubanduse asekantsleri kt Andres Oopkaup ütles, et kuigi taotlus ajapikenduse saamiseks on tehtud, pole läbirääkimised veel alanud ning seega peaksid ettevõtjad praegu ikka seniste tähtaegadega arvestama.

'Et saada üleminekuperioodi, peame me Euroopa Komisjonile tõestama, mida me selle aja jooksul teeme ja et ettevõtted selle aja lõppedes tõepoolest ka eurokõlbulikud on,' rääkis Oopkaup. Selge on aga see, et kõik ettevõtted ennast euronõuetega vastavusse viia ei suuda, lisas ta.

'Lihatööstuses on asi eriti hull, tegutseb palju ettevõtteid, kuid turg samal ajal on väga pisike,' ütles Eesti toiduainetööstuse liidu tegevdirektor Helve Remmel.

Remmeli sõnul sõltub järgmisel aastal, kas minnakse tehaste laussulgemiseni või leitakse muud võimalused tööstus säilitada. 'Kindlasti peaks leidma inimestele võimalused ümberõppeks, vastasel juhul oleme suure sotsiaalse probleemi ees,' rääkis Remmel.

Valga liha- ja konservitööstuse direktori Elmut Paaveli sõnul on Eestis 7?8 lihatööstust, kellel on tõenäoline oma tootmine eurokorda viia. Valga liha- ja konservitööstus ise peab euronõuetesse investeerima peaaegu 100 miljonit krooni, millest ainuüksi pool kulub uue tapamaja ehitamisele.

Euro piimatööstusi on Eestis praegu seitse ning euro kalatööstusi koos kalalaevadega 24. Neisse sektoritesse oleks kummagisse PricewaterhouseCoopersi hinnangul investeerida veel ligemalt miljard krooni.

Euroopa Liidust tuleb Eestisse SAPARD programmi raames järgmisel aastal 356 miljonit krooni, millest vaid 20 protsenti ehk 70 miljonit krooni antakse töötlevale tööstusele euronõuete täitmiseks. 70 miljonist kroonist omakorda läheb piimatööstusesse 40, kalatööstusesse 25 ja lihatööstusesse 20 protsenti.