• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    ELi nõuded võtavad 2001. aastal Eesti toiduainefirmadelt 4 miljardit krooni

    Erinevatel hinnangutel peaksid Eesti toiduainetööstused järgmisel aastal investeerima kokku neli miljardit krooni täitmaks Euroopa Liidu nõudeid.

    Kuna nii suurt raha ettevõtjatel kuskilt võtta pole, soovivad lihatööstused ELilt nõuete täitmiseks ajapikendust.
    Tähtaeg, milleks peavad ettevõtetel olema täidetud ELi tehnilised ja ehituslikud nõuded, on piimatööstustel 1. jaanuar 2002 ja lihatööstustel 1. juuli 2002.
    Kõige kehvemas seisus on lihasektor, kus pole veel ainsatki euronõuetele vastavat ettevõtet. Investeeringuvajadus aga oleks lihatööstustesse PricewaterhouseCoopersi tehtud uuringu järgi kuni 1,6 miljardit krooni. Lihatöötlemisega tegelevaid ettevõtteid on ligi 200.
    Eesti on teinud Euroopa Komisjonile taotluse anda lihatööstustele ajapikendust euronõuetele üleminekuks kuni aastani 2006. Põllumajandusministeeriumi toidu ja kaubanduse asekantsleri kt Andres Oopkaup ütles, et kuigi taotlus ajapikenduse saamiseks on tehtud, pole läbirääkimised veel alanud ning seega peaksid ettevõtjad praegu ikka seniste tähtaegadega arvestama.
    'Et saada üleminekuperioodi, peame me Euroopa Komisjonile tõestama, mida me selle aja jooksul teeme ja et ettevõtted selle aja lõppedes tõepoolest ka eurokõlbulikud on,' rääkis Oopkaup. Selge on aga see, et kõik ettevõtted ennast euronõuetega vastavusse viia ei suuda, lisas ta.
    'Lihatööstuses on asi eriti hull, tegutseb palju ettevõtteid, kuid turg samal ajal on väga pisike,' ütles Eesti toiduainetööstuse liidu tegevdirektor Helve Remmel.
    Remmeli sõnul sõltub järgmisel aastal, kas minnakse tehaste laussulgemiseni või leitakse muud võimalused tööstus säilitada. 'Kindlasti peaks leidma inimestele võimalused ümberõppeks, vastasel juhul oleme suure sotsiaalse probleemi ees,' rääkis Remmel.
    Valga liha- ja konservitööstuse direktori Elmut Paaveli sõnul on Eestis 7?8 lihatööstust, kellel on tõenäoline oma tootmine eurokorda viia. Valga liha- ja konservitööstus ise peab euronõuetesse investeerima peaaegu 100 miljonit krooni, millest ainuüksi pool kulub uue tapamaja ehitamisele.
    Euro piimatööstusi on Eestis praegu seitse ning euro kalatööstusi koos kalalaevadega 24. Neisse sektoritesse oleks kummagisse PricewaterhouseCoopersi hinnangul investeerida veel ligemalt miljard krooni.
    Euroopa Liidust tuleb Eestisse SAPARD programmi raames järgmisel aastal 356 miljonit krooni, millest vaid 20 protsenti ehk 70 miljonit krooni antakse töötlevale tööstusele euronõuete täitmiseks. 70 miljonist kroonist omakorda läheb piimatööstusesse 40, kalatööstusesse 25 ja lihatööstusesse 20 protsenti.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Euroopa suurim pank soovitab investoritel Euroopa aktsiaid vältida Blackrock näeb pikaajalisi võimalusi energiakriisis
HSBC privaatpanganduse ja varahalduse globaalne investeerimisjuht Willem Sels leiab, et investorid peaksid vältima Euroopa aktsiate otsimist, kuna energiakriisi tõttu on riski ja tulu suhe on liiga suur. Blackrocki investeerimisjuht Nigel Bolton näeb energiakriisis aga võimalusi.
HSBC privaatpanganduse ja varahalduse globaalne investeerimisjuht Willem Sels leiab, et investorid peaksid vältima Euroopa aktsiate otsimist, kuna energiakriisi tõttu on riski ja tulu suhe on liiga suur. Blackrocki investeerimisjuht Nigel Bolton näeb energiakriisis aga võimalusi.
Selgeid sõnumeid palun! Ja mitte ainult 5 minutit enne “AK”d
Peaminister Kaja Kallas ei teinud neljapäeval ehk otseselt viga endale eetriaega soovides, küll aga peab sõnum, mis sel viisil avalikkuse suunas teele saadetakse, olema soovitud mõju saavutamiseks lihtsam ja täpsem, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Peaminister Kaja Kallas ei teinud neljapäeval ehk otseselt viga endale eetriaega soovides, küll aga peab sõnum, mis sel viisil avalikkuse suunas teele saadetakse, olema soovitud mõju saavutamiseks lihtsam ja täpsem, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Taavi Pertman langes esimese investeeringuga kohe petturite küüsi
Rahafoorumi blogi autori ja finantskoolitaja Taavi Pertmani südameasi on alustavate investorite abistamine nende esimeste sammude tegemisel investeerimismaailmas. Kõik tundub kohutavalt keeruline ja abi kulub marjaks ära, usub Pertman, kes ise sai aastaid tagasi oma esimesi investeeringuid tehes petturitelt vastu pükse.
Rahafoorumi blogi autori ja finantskoolitaja Taavi Pertmani südameasi on alustavate investorite abistamine nende esimeste sammude tegemisel investeerimismaailmas. Kõik tundub kohutavalt keeruline ja abi kulub marjaks ära, usub Pertman, kes ise sai aastaid tagasi oma esimesi investeeringuid tehes petturitelt vastu pükse.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Raadiohitid: vihjed kasvusektoritele ja hinnalangusele uusarendustes
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Kusti Salm: Venemaa suurendab panuseid, peame talle sõja hinda tõstma
Oluline on sõnum Venemaale, et mobilisatsioon ja annekteerimine tähendavad Läänelt rohkem relvaabi Ukrainale, ainult nii saab Venemaa isu ohjeldada, ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm tänasel pressikonverentsil.
Oluline on sõnum Venemaale, et mobilisatsioon ja annekteerimine tähendavad Läänelt rohkem relvaabi Ukrainale, ainult nii saab Venemaa isu ohjeldada, ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm tänasel pressikonverentsil.
Kinnisvaraekspert: on neid, kes varem oleks kodulaenu saanud, aga nüüd enam mitte
Elu kallinemine on toonud kaasa selle, et on neid inimesi, kes varem võisid panga silmis eluasemelaenu saada, ent enam mitte.
Elu kallinemine on toonud kaasa selle, et on neid inimesi, kes varem võisid panga silmis eluasemelaenu saada, ent enam mitte.
Kusti Salm: Venemaa suurendab panuseid, peame talle sõja hinda tõstma
Oluline on sõnum Venemaale, et mobilisatsioon ja annekteerimine tähendavad Läänelt rohkem relvaabi Ukrainale, ainult nii saab Venemaa isu ohjeldada, ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm tänasel pressikonverentsil.
Oluline on sõnum Venemaale, et mobilisatsioon ja annekteerimine tähendavad Läänelt rohkem relvaabi Ukrainale, ainult nii saab Venemaa isu ohjeldada, ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm tänasel pressikonverentsil.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.