?Ma olen rahul Ühispanga arenguga, kuid muidugi ootan ma ka paremaid tulemusi,? ütles Thunell. ?Seda kindlasti juhtkonna poolt, kuid ega ma ei peagi seda neilt paluma, sest nad on ise teinud pakkumisi ses osas,? lisas ta.
Mingeid muudatusi Ühispanga juhtkonnas SEB siiski ei kavanda, niisamuti jääb alles Ühispanga nimi. ?Panga töötajad küsisid minult ka nimemuutuse kohta ja ma vastasin, et kui nad leiavad selle majanduslikult põhjendatu olevat, siis oleks see tervitatav,? ütles Thunell.
Eile ühepäevasel visiidil Eestis olnud Thunell ütles, et SEBi huvi Eesti vastu on tingitud eelkõige siinsest mõjusast majanduskasvust. ?Kui majanduskasv on 6% aastas, siis finantssektoris on kasv ilmselt kaks korda suuremgi,? tõdes ta. Thunelli sõnul on Ühispanga omandamine andnud SEBile hea positsiooni, kompetentsuse ja 25?30 protsendini ulatuva turuosa.
?Me ei kavatse turuosa agressiivselt suurendama asuda, vaid pigem kasvada koos turuga ning laiendada osa mõnes konkreetses valdkonnas,? ütles Thunell. Olulisem on hoida kasumlikkust, kuid muidugi loodame me oma enam kui 3 miljardi krooni suuruse investeeringuga ka turuosa suurendada, tõdes ta.
Tegemist oli Thunelli esimese külaskäiguga Ühispanka pärast seda, kui SEB omandas ligi sajaprotsendilise osaluse Ühispangas. Ühtlasi kohtus Thunell esimest korda kohapeal ja täies koosseisus Ühispanga juhtkonnaga, milles pärast SEBi tulekut on toimunud muudatusi.
Thunell tutvustas Ühispanga töötajatele SEBi strateegiat, mille kohaselt peab lisaks Põhja- ja Baltimaadele ka Saksamaal, Poolas ja Suurbritannias tegutsevast SEBi grupist saama kogu Euroopa põhjaosa haarav finantsasutus. ?Poolteise aasta eest oli 90 protsenti meie töötajatest Rootsis, nüüd on seal vaid alla poole,? rõõmustas ta.
Thunelli hinnangul on SEBile kuuluv Ühispank suurepärane võimalus klientidele, kes soovivad minna rahvusvahelisele turule. ?Küllap hakkavad inimesed siingi huvituma investeerimisest mitte ainult kohapeal, vaid ka rahvusvaheliselt ning just selles osas on meil pakkuda suurepärane kogemus ja oskused,? kuulutas ta.
SEBi uues strateegias on kesksel kohal internet, 2004. aasta lõpuks tahab SEB oma koduturul, mille hulka lisaks Rootsile loetakse ka Baltimaad, koguda 5 miljonit internetipanga klienti.
Thunell uuris ka SEBi ja Ühispanga ühist siinset tütarfirmat SEB IT Partner, mis tegeleb tarkvaralahenduste väljatöötamisega mitte ainult Ühispangale, vaid ka SEBi Rootsi ja Soome operatsioonideks. ?See kompanii areneb praegu väga kiiresti? märkis ta.
Erinevalt eelmisest visiidist Eestisse 1998. aasta novembris ei külastanud Thunell Toompeal valitsustegelasi ega käinud ka Eesti Pangas ning rahandusministeeriumis. Siiski toimus õhtul Thunelli auks vastuvõtt, kuhu olid kutsutud peaminister, teised valitsusliikmed, keskpanga esindajad, saatkondade esindajad ja kliendid.
SEB tekkis 1971.?1972. aastal Skandinaviska Bankeni ja Stockholms Enskilda Bankeni ühinemisel. SEBi ajaloo raskeim oli 1992. aasta, mil halvad laenud, paljude kinnisvarafirmade finantsraskused, kõrged intressimäärad ning Rootsi riigieelarve defitsiit tõid pangale puudujäägi 6,8 miljardit Rootsi krooni.
1995. aastast läksid tulemused taas ülesmäge, 1996. aastal saavutati SEBi ajaloo parim kasum ? 5,9 miljardit Rootsi krooni.
Alates 1998. aastast hakkas SEB järkjärgult laienema Baltimaadesse, omandades algul ligikaudu kolmandiku Eesti Ühispangast, Latvijas Unibankast ja Vilniaus Bankasest. Aja jooksul on osalusi suurendatud ning praegu võib öelda, et kõik kolm panka on peaaegu SEBi täisomanduses.
SEBi grupis töötab umbes
20 000 inimest, neist pooled väljaspool Rootsit. SEB on esindatud umbes 20 riigis, koduturuks loetakse Põhjamaid, sealhulgas ka Balti piirkonda. SEBil on praegu umbes 630 jae- ja privaatpangandusele keskendunud kontorit, peamiselt Rootsis, Saksamaal ja Balti riikides, ning 720 000 internetipanga klienti seitsmes riigis. Eelmisel aastal alustas SEB online maaklerteenusega Saksamaal ja internetipangandusega Suurbritannias.
Seotud lood
USA presidendivalimiste tagajärjel võivad käesoleva aasta viimased kuud osutudaaktsiaturgudel investoritele muutlikuks. Freedom24 analüütikud hindavad, kuidas võiksKamala Harrise võit ja tema administratsiooni otsused puhta energia-, regulatiivsejärelevalve-, eluasemetoetuste- ja kanepitööstuse osas mõjutada aktsiaturge.
Viimased uudised
Istungil konsulteeriti ChatGPTga
USA uus president võiks panna Euroopat pingutama
Hetkel kuum
Tagasi Äripäeva esilehele