Kas ravikindlustus tuleb anda kindlustusseltsidele?

Teine küsimus on muidugi see, kuidas ravikindlustuse raha kasutada. Me oleme selline arhailine riik, ainus maailmas, kus ravikindlustusest makstakse välja haigushüvitisi, ?vana? eesti keele järgi siniseid lehti. 4,4 miljardis on sinna 2001. a planeeritud 800 miljonit. Ehk see raha on piltlikult öeldes kolm Mustamäe haigla kompleksi.

Teine küsimus ? kunagi peaks riiklikult maha panema ravikindlustuse raha protsentuaalse jaotuse. Kompenseeritud ravimid, hüvitised (kui me selle ka jätame) ja ravitegevus. Kusjuures praegu on viimase kolme aasta situatsioon selline, et ravitegevuseks 2,7 miljardit on olnud püsiv suurus. Kõik teised komponendid on ravikindlustuse eelarve kasvuga suurenenud. Ainult raviks osutatud summa on jäänud samaks, isegi vähenenud. Uuel haigekassa nõukogul, kes 2. veebruaril kokku istub, peaks see olema esimene küsimus, mida arutama hakata.

Igasuguste ettevõtmiste puhul polegi alati niivõrd oluline, mida teha, kuivõrd just, kuidas seda teha. On selge, et erasektoris oleks ravikindlustuse toimimise efektiivsus suurem. Riik iseenesest ei ole alati hea peremees, küll aga peab riigile jääma kontrollifunktsioon, sest n-ö päris metsikusse turumajandusse ravikindlustust kui kodaniku seisukohalt ülimalt olulist veel anda ei tihkaks. Kui säilib riigipoolne tõhus kontroll seltside ravikindlustustegevuse suhtes, võib ideed tõsiselt kaaluda.

Võimalik, et tekkiv konkurents (kui suudame välistada kartellilepped) aitab kaasa ravikindlustuse arengule. Teatavad kogemused näiteks liikluskindlustuses kannatanute ravikulude hüvitamisel ja õnnetusjuhtumikindlustuses on seltsidel olemas.