Hansapank on Heinoneni arvates IT arengu poolest kõrgel tasemel ning oma infotehnoloogiliste lahenduste poolest eeskuju teistele Baltimaades tegutsevatele pankadele. Kogu siinset infotehnoloogia arengut peab Heinonen omamoodi imeks ning ütleb, et eestlased peaksid taolise arengu üle äärmiselt uhked olema. ?Kui ma Eestis Hewlett-Packardi tarvis 1992. aastal maad kuulamas käisin, polnud siin põhimõtteliselt midagi. Kuid nüüd on pea igal kolmandal inimesel mobiiltelefon ning ka internetikasutajaid on palju. Siin on toimunud tohutu areng,? märgib ta. Enda sõnul tõmbaski teda üheksakümnendate alguses siia just see, et Baltimaade IT-turg oli välja arenemata. ?Siia tulek oli erakordne võimalus alustada kõike otsast peale. Enamik inimesi sellist võimalust ei saa,? lisab ta.
Hansapanka minekut põhjendab Heinonen samuti uue ning huvitava väljakutsena. See ei tähenda, et töö Hewlett-Packardis oleks end ammendanud ? pigem tahtis ta end proovile panna Baltimaade edukaimas inotehnoloogiafirmas, nagu ta ise nimetab Hansapanga IT-osakonda. Heinonenil endal Hansapanga aktsiaid pole ning samuti pole ta mõne teise firma aktsionär. ?Minu idee on pühendada kogu oma energia ühele tegevusele ning seetõttu pole ma seotud teiste ettevõtetega.?
Uuel töökohal lähtub Heinonen oma motost ? ära paranda midagi, mis pole rikkis. Lisaks Neivelti juhtimistöö infotehnoloogilise toe uuele tasemele viimisele peab ta oma üheks eesmärgiks tõsta panga IT-toodete kasutamiskindlust. ?On väga oluline, et me ei märka tänavapildis rivist väljas pangaautomaate ning et inimesed tunneksid end kindlalt meie poolt pakutavaid IT-lahendusi kasutades,? sõnab ta. Tööjõus Heinonen probleemi ei näe. Tema sõnul on Eestis ning seega ka Hansapangas piisavalt IT-spetsialiste, mistõttu ei ole vaja tuua siia eksperte kuskilt mujalt.
Heinonen arvab, et IT vallas eesrindlikud Põhjamaad pole enam Eestist või teistest Baltimaadest sammu võrra ees. Põhjamaadel on olnud lihtsalt aega oma lahendusi välja töötada aastakümneid, Balti riikidel on olnud seda aega napilt kümme aastat. Kuna võrreldes lääne pankadega on Hansapanga näol tegemist siiski väikese pangaga, on ka kõikvõimalike uuenduste tegemine lihtsam. See on ka siinse kiire arengu üks põhjustest. ?Ma võin julgelt öelda, et ühe aastaga muutub Baltimaades sama palju kui kolme aastaga näiteks Soomes,? ütleb Heinonen veendunult.
Hansapanga suurima konkurendi Ühispanga infotehnoloogiajuht Tõnu Liik iseloomustab Olli Heinoneni kui hästituntud IT-spetsialisti.
?Olli Heinonen on spetsialist, keda tahaks oma ridades näha iga ettevõte, lisaks on tema näol tegemist ühe tuntuma figuuriga infotehnoloogiamaastikul,? märkis Liik.
Heinoneni tööle asumisega Hansapangas muutub kahe konkurendi ? Hansapanga ja Ühispanga vaheline infotehnoloogia-alane konkurents Liigi sõnul veelgi tulisemaks. ?Samas lubame teha omalt poolt kõik, et Heinoneni töö tema uuel töökohal ei muutuks liiga lihtsaks,? lubas Liik.
Ka Hansapanga endine IT juht Tõnis Sildmäe hindab panga valikut: Tunnen Heinoneni hästi, ta on mees omal kohal.?
Hewlett-Packard Eesti assistent Tiina Kostla sõnul suutis Heinonen Eestis töötatud seitsme aastaga saavutada üldise tuntuse IT-vallas. ?Hansapank on teinud Heinonenile ettepanekuid asuda pangas tööle enam kui ühel korral,? märkis Kostla.