Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eluasemekulude tasumine on 71% leibkondadest problemaatiline
1999. aasta alguseks oli avaliku sektori omandis 10% eluruumidest ja eraomandis 90%. 1996.?1999. aasta jooksul on remonditud 70% eluruumidest, selgub Statistikaameti poolt avaldatud kogumikus ?Elamistingimused?.
Eluasemekulutuste osatähtsus sisemajanduse koguproduktis oli 1999. aastal 15,7% ning kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutustes 27,2%. Leibkonnaliikme keskmine netokuusissetulek oli 1999. aastal 2000 krooni. Eluasemekulutused hõlmasid leibkonna tarbimiskulutustest 18%. Probleeme eluasemekulude maksmisel oli 1999. aastal 71% leibkondadest.
Kogumikus on kirjas, et vanematel sünnipõlvkondadel on küll lahedamad elamistingimused (rohkem tube ja ruutmeetreid), kuid halvem mugavusaste. Näiteks 80%-l 1924.?1933. aasta sünnipõlvkonnast on eluruumis kanalisatsioon ja vesi, kuid ainult veidi enam kui pooltel keskküte ja soe vesi.
72% eluruumidest asub kas kortermajades või suurelamutes. 84% leibkondi elab eluruumis, mis on nende enda omanduses. Leibkonna käsutuses on keskmiselt kaks tuba üldpinnaga 31,7 ruutmeetrit leibkonnaliikme kohta.
Eluruumide turg hakkas välja kujunema 1993. aastal, põhiosa müüdavatest ja ostetavatest eluruumidest moodustavad Teise maailmasõja järgsel perioodil ehitatud eluruumid. Uuselamute (uute eluruumide) turg väljaspool Tallinna ja Harjumaad peaaegu puudub. Uue eluaseme soetamist piirab elanikkonna madal ostujõud.