Eesti majandus kasvas mullu III kvartalis 7

Eesti sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasv III kvartalis 2000 kiirenes I poolaastaga võrreldes 6,4lt 7ni. Vaatamata maailma majanduskasvu aeglustumisele oli võimalik suurendada kaubavoogude kasvutempot.

Kaubaeksport kasvas endiselt jõudsalt. Seekord oli tegemist nominaalmahtudes senistest suurima aastase kaubaekspordi kasvuga, 52,6. Kõrge kasvunumber on seotud eelkõige allhangetega. Teenuste ekspordi kasv on aga aeglustunud. Seda põhjustas eelkõige transiitteenuste vähenemine. Seetõttu ületas teenuste eksport III kvartalis 1999.a vastavat näitajat vaid 5.

Koos välisnõudluse kasvuga III kvartalis kasvas kiiresti ka sisenõudlus, kuigi selle kasv jäi pea I poolaasta tasemele (vastavalt 11,7 ja 11,6). Erilist tähelepanu pälvib edaspidi aga sisenõudluse struktuur. III kvartali andmed näitavad, et sisemaine nõudlus rajanes tarbimisel nagu ka aasta I poolel. Kvartaalses lõikes oli eratarbimise kasv(13,3) ajaloo kiireim. Seepärast on endiselt päevakorral investeeringute küsimus, s.t. kas praegune tase on jätkusuutliku kasvu tagamiseks piisav? Erinevalt möödunud aasta I poolaastast investeeringud 2000. a III kvartalis aastataguse ajaga võrreldes isegi vähenesid ning olid püsihinnas mõõdetuna isegi väiksemad kui 1997 ja 1998. Väikese investeerimisnõudluse tõttu oli kaupade ja teenuste bilanss peaaegu tasakaalus.

Esialgseil andmeil oli 2000. a III kvartalis SKP jooksevhindades 21,5 mld krooni ja 1995. a püsivhindades 12,8 mld krooni ehk 7 suurem kui 1999. a III kvartalis. 9 kuu kokkuvõttes oli SKP jooksevhindades 62,2 mld ja 1995. a püsivhindades 37,8 mld krooni ehk 6,6 suurem kui 1999. a 9 kuu kokkuvõttes.

Tegevusalati kasvas 2000. a III kvartali lisandväärtus püsivhindades 1999. a III kvartaliga võrreldes kõige enam töötlevas tööstuses (16,4) ja ehituses (15,8), järgnesid finantsvahendus (10,5), side, veondus, laondus (9,7), hotellid ja restoranid (8,5). Kahanes: kalanduses (31), muud teenindusliigid (5,7), haridus (0,4).

SKP kasvu mõjutasid enim töötlev tööstus, veondus, laondus ja side, ehitus ning hulgi- ja jaemüük, kokku oli nende tegevusalade lisandväärtuse osatähtsus SKPs 51,2. Tarbimise meetodil jooksevhindades arvutatud SKPs vähenes 1999. a III kvartaliga võrreldes valitsemissektori lõpptarbimiskulutuste osatähtsus (19,7ni) ja suurenes eratarbimiskulutuste osatähtsus (55,9-ni SKPst). Püsivhindades arvutatud SKPs kasvasid 1999. a III kvartaliga võrreldes eratarbimiskulutused (13,3) ja valitsemissektori lõpptarbimiskulud (0,7), kahanes kapitali kogumahutus põhivarasse (1,2).

Püsivhindades arvutatud sesoonselt korrigeeritud SKP kasvas 2000. a III kvartalis võrreldes II kvartaliga 0,9. Analüüs näitab, et SKP trend hakkas 1999. a aeglaselt tõusma.