Tallinnasse jääb kolm haigemaja

Siiani puudub haigekassal ka selge poliitika, mis võimaldaks haiglatel teha pikemaajalisi arenguplaane. Oluline puudus on üsna levinud dubleerimine, mis suurendab kulusid.

Surve alla on sattunud senine palgapoliitika. Õdede madal palk on juba ühiskonnas teadvustatud probleem, kuid samamoodi jätkates puuduvad võimalused palkade suurendamiseks. Ka arstid ei ole rahul oma palgakorraldusega. Madalapalgaliste ja vähemotiveeritud töötajatega organisatsioon on ebaefektiivne.

Haiglate juhtimise süsteem ei vasta tänastele vajadustele. Hallatava asutuse kujul eksisteerivad haiglad ei ole juriidilised isikud ja neil puuduvad vajalikul määral õigused ja ka vastutus. Puudub õigus sõlmida lepinguid, võtta laene ja teha iseseisvaid otsuseid. Tallinna linnale kuuluvate haiglate juhid alluvad ameti juhatajale, kes pole juriidiline isik, alludes linnavalitsusele. Selline juhtimismudel ähmastab vastutuse ega suuda tagada efektiivsust.

Tervishoiukorralduse seaduse eelnõu, mida riigikogus praegu menetletakse, näeb ette kõikide haiglate reorganiseerimist sihtasutuseks või aktsiaseltsiks. Sellega kaasneb valik, kas teha üks suur või palju väikesi. Kinnitatud haiglate arengukava kohaselt tekiks Tallinnasse üks regionaal- ja kaks keskhaiglat.

Tänaste otsuste valguses tundub, et lisaks tekib ka lastehaigla, mis küll pikas perspektiivis ühineks regionaalhaiglaga. Kui püüda teha valikuid, kas liita haiglad või luua palju väikesi, tõuseb taas küsimus majandamise efektiivsusest, arstiabi kvaliteedist ja spetsialiseerumise süvendamisest ning patsientide huvide järgimisest.

Enamikus diskussioonides osalejad ei kahtle, et haiglaid liites on oluline majanduslik kokkuhoid võimalik. Enam kaheldakse, et liitmine kahjustab arstiabi kvaliteeti ja patsientide huve. Meditsiiniliste erialade koondumine peaks tooma tuntavat kasu. Kas keegi kujutab ette, et näiteks Keskhaigla silmakliiniku asemel, kuhu on koondunud 2/3 Eesti selle valdkonna kõrgema etapi arstiabist, jaotumist kümne haigla vahel? Või Tallinna lastehaigla erialade jagunemist mitmesse haiglasse. Sest ei tõuseks tulu ja arvatavasti langeks ka ravi kvaliteet.

Erialade koondumine tuleb kasuks arstiabi kvaliteedi tõusule. Seda tõestavad Keskhaigla, Mustamäe jt haiglate kogemused. Tahtes teha asja tõeliselt tänapäevasel tasemel, pole võimalik jätkata vanal viisil.

Kuid patsiendid, kas äkki nemad kannatavad? Kõik me oleme ühel või teisel ajahetkel patsiendid ja seetõttu on see küsimus oluline. See, et me tahame raha optimaalsemalt kasutada, tuleb just kasuks patsiendile. Erialade koondumine, mis on haiglate ühendamise paratamatu tulemus, toob kaasa kvaliteedi tõusu.

Kas pikenevad järjekorrad ja raskeneb vastuvõtt erialaarstide juurde? Siin on vastuse andmine keerulisem, ehkki põhjuseks ei ole kavandatav reform, vaid teadmatus äsjaloodud avalik-õigusliku haigekassa raviteenuste ostmise poliitikast.

Haiglate juhtimise reform on üks osa tervishoiusüsteemi arendamisel. Tervishoiuasutused nagu kõik organisatsioonid alluvad üldisele loogikale. Areneva süsteemi üksused peavad edukaks toimetulemiseks pidevalt kohanema. Loogika on lihtne: aja jooksul muudab areng keskkonda sel määral, et vana käitumismudel lõpuks enam ei toimi. Need, kes kohanevad, saavutavad edu.