Märgistamata geenitoit hiilib toidukorvi

Kartulit ja maisi on võõrgeenidega suudetud edukalt kaitsta kahjurite eest. Muudetud kartulitaim suudab toota koloraado mardikat hävitavat valku ja kahjurit ise tõrjuda. Geenimuutuste tagajärjel on saadud ka näiteks vaarikamaitselist kartulit ja vilju, mille kuju erineb normaalsest.

Võõraste geenide lisamine rikub mõnede teadlaste arvates raku päriliku materjali funktsiooni. Nii võivad peremeesorganismis tekkida uued ained, mis on toksilised või tekitavad allergiat. Selliseid uusi aineid ei teki tavalise sordiaretuse teel saadud taimedes, mis on seepärast ohutud. GM toidu kohta ei saa sama öelda enne, kui pole läbi viidud põhjalikke toksikoloogilisi teste. Kui puuvilja on viidud näiteks pähkli geene ja tarbija on pähklite suhtes ülitundlik, võib tagajärjeks olla allergiline reaktsioon. Samuti võib geenitoit muuta mõnede medikamentide toimet. Seega on tarbijale oluline teada, mis toiduaineid ta poest ostab.

Tarbijakaitseameti peainspektori Eha Nurkse sõnul peavad selle aasta algusest Eestis müüdavad geneetiliselt muudetud maisi või sojauba sisaldavad toiduained olema märgistatud vastava viitega. See seadus on esimene geenitoidu märgistamise üritus Eestis. ?Tarbija peab saama pakendilt konkreetse koostisosa juurest lugeda ?valmistatud geneetiliselt muundatud sojast/maisist?,? tutvustab Nurkse tarbija õigusi. ?Kui tegemist on sellise tootega, mille puhul ei pea koostisosi eraldi nimetama ? kui toit koosneb ühest koostisosast, nt sojajahust, siis peab lause geneetilise muundamise kohta olema pakendil eraldi välja toodud, ? lisab Nurkse täpsustuseks.

Ameerikas pole geneetiliselt muudetud toidu märgistamine kohustuslik. Tavaameeriklane ei teagi, et ta tarbib iga päev geneetiliselt muundatud toitu, mille osakaal on Ameerika toidukaupluste lettidel ligi 70%. Eestis loodetakse tarbijakaitseameti ja põllumajandusministeeriumi koostöös läbi- viidava koolitustetsükliga probleemi olemust tutvustada nii kaupmeestele kui ka hulgimüügifirmadele. Müüjate teadvuse tõusmisel saavad targemaks ka tarbijad.

Rahvusvaheline kaubamajakett SPAR on teatanud, et läänes nende poodide lettidele mutantgeenidega toitu ei lasta. Eestis SPARi kaubamärki esindava Baltic Foodsi turundusdirektori Marge Rahu väitel päris välja geenitoitu oma lettidelt ei tõrjuta. ?Esialgu me suurpuhastust poes ette ei võta,? rääkis Rahu. ?See võib tulla aga juba lähitulevikus, sest järgime SPARi üldiseid põhimõtteid,? ei välistanud ta karistusoperatsiooni võimalikkust tulevikus. ?Kindlasti pöörame kõrgendatud tähelepanu geenitoidule ja võtame ka omalt poolt midagi ette nende toiduainete märgistamiseks oma poodides. Tarbija peab teadma, mida ta ostab,? on Rahu kindel.

Hoolimata märgistamisest Eestis, võib GMO-toitu mitte sooviva ostja korvi muudetud toit siiski jõuda. Samas ei saa tarbija alati kindlalt teada, kas konkreetse toote puhul on kasutatud geenitehnoloogiat. Märgistama ei pea selliseid tooted, mis on küll saadud GMOst, kuid mis on oma olemuselt täpselt samasugused kui mitte-GMOst saadud analoogne toit. ?Sojaõli saab rafineerida nii puhtaks, et ei ole enam võimalik tuvastada, kas see on valmistatud GM sojast või tavalisest sojast,? toob Kairi Ringo näite. ?Selle kohta öeldakse, et tegemist on GMOst saadud toiduga, mis on aineliselt ekvivalentne tavatoiduga ja sellisel toidul ei nõuta erimärgistust,? tõdeb Ringo.

Kaks toodet on täpselt samasugused ja seetõttu ei ole põhjust nõuda erimärgistust.

Kas maisihelbed, soja- ja maisijahu, maisitärklis jms tooted saavad poodides märgistatud, näitavad lähinädalad. Suuremates kauplustes ei õnnestunud veel märgistatud tooteid leida.