Selgituseks keskmise palga küsitluse kohta

Täpsustaksin Äripäeva küsitluses käsitletud teemat (vt "Kas Eestis kasvab keskmine palk liiga kiiresti?" ÄP 21.02.2001). Minu trükitud kommentaarist jäi kõlama mõte, et kui Eesti reaalpalga kasv ületab reaalset majanduskasvu (sel aastal), siis on see lõppkokkuvõttes positiivne. Tegelikult on minu mõte muidugi vastupidine ? reaalselt parandab majanduse olukorda situatsioon, kus majanduse lisandväärtus kasvab kiiremini kui reaalpalgad. See ei kehti ainult käesoleva aasta, vaid ükskõik millise ajavahemiku kohta. Muidugi on efektiivsuse saavutamiseks muidki vahendeid kui reaalkasvule alla jääv palgatõus (uue tehnoloogia kasutuselevõtt, haridustaseme kasvu ja uute oskuste lisandumise tõttu suurenev tööviljakus, väljundhindadest suhteliselt vähem kasvavad materjali- ja sisseostetava teenuse hinnad jne.), kuid iga majandusruumi arengule mõjub reaalsest majanduskasvust aeglasem palgakasv positiivselt. Küsimus haakub lähedalt ka hindade tasakaalu efektiga ja selles suhtes olen seisukohal, et (võimalik) liigkiire palgakasv kujutab endast ohtu inflatsioonilise surve tootmisele. Eelmise aasta alguspoolel väljendunud palgakasv oligi kiirem kui oleks soovinud näha ning osaliselt seepärast on alates eelmise aasta keskpaigast meie nägemuse kohaselt keskkond soosinud tarbijahinna kasvu kiirenemist. See on ka juhtunud. Konkurentsivõime aspekti silmas pidades andis seevastu eelmise aasta neljanda kvartali (ja kokkuvõttes kogu aasta) palganumbri info pisut ainest tagasihoidlikuks rõõmustamiseks, kuid väga olulist optimismi praegu ei ole võimalik genereerida. Eesti on tihedalt seotud globaalse arenguga ning praeguse üldise jahtumise ajajärgul jääb ka Eesti selle aasta reaalne majanduskasv minu hinnangul eelmisele aastale alla. Selle tendentsiga peaks käsikäes liikuma ka Eesti palkade kasv, seega oleks minu hinnangul tervitatav, kui selle aasta nominaalne palgakasv ei ületaks 10%.