Kuuldav, kuid nähtamatu

Keerdo ütleb, et igast filoloogist ega keeleoskajast ei saa tõlki. Vaja on head keeletaset, kiiret analüüsioskust, head mälu, keskendumisvõimet ja laialdasi teadmisi. ?Peame kogu aeg end toimuvaga kursis hoidma ning lehtede lugemine on meile lausa kohustuslik.? Loomulikult peab Keerdo kinnitusel olema tõlgil ka veatu kõne. Samuti ei tohi ta kunagi hilineda ning tema arvamus ei tohi mingil moel töö käigus kajastuda. Tõlk peab olema ka usaldusväärne ning ta ei tohi iialgi ärikõneluste sisu avalikustada. Harvad pole ka juhud, kui Keerdo on enne tõlkimist pidanud alla kirjutama konfidentsiaalsuse lepingule. Küsimusele, kas keegi pole kunagi üritanudki teada saada, millest salajastel kohtumistel räägitud on, vastab Keerdo: ?Mitte eriti. Ju on teada, et ma nagunii ei räägi. Riskeerin oma töökoha kaotamisega.?

Kõige huvitavam on Keerdo sõnul samastumine. ?Olen hetkel see inimene, keda ma tõlgin. Teinekord on päris naljakas öelda: Olen turbatööstuses juba kolmkümmend aastat töötanud ning ma olen kolme lapse vanaisa. Tõlge lihtsalt on alati minavormis.?

Keerdo teeb konverentsidel, seminaridel, bankettidel ja ettekannetel kõige enam kasutatavat suulist tõlget. ?On suur vahe, kas teha sünkroontõlget või järeltõlget. Järeltõlke puhul seisan ma kõneleja kõrval ning kasutan spetsiaalset märkmikku. Kõne osa koosneb tavaliselt 10?15 minutist ning mul tuleb see vastavate märksõnade abil üles märkida ning lause-lauselt edasi anda. Sünkroontõlke puhul istun ma koos kolleegiga kabiinis ning tõlkimine toimub reaalajas.? Viimast peab Keerdo kõige raskemaks. ?See nõuab kõige rohkem vastutust ja pingutust. Eeliseks on muidugi see, et sünkroontõlget tehakse tavaliselt kahekesi. Töötame ühes rütmis ning tihtipeale saan ma aru, kui kolleeg hakkab kõrval väsima. Siis lasen tal mõtte lõpetada ning asun ise sujuvalt tõlkima. Saalisolija ei pane sellist vahetust tähelegi.? Kuigi sünkroontõlge on Keerdo sõnul raskem, meeldib talle reaalajas tõlkimine siiski rohkem. ?Kabiinis saab tõlk ikkagi omaette olla ning kõrval on abistav kolleeg. Järeltõlke puhul tuleb vahel terve päev rahva pilgu all seista. See väsitab.?

Keerdo ütleb, et tõlke kvaliteet on tagatud kõige paremini siis, kui ta on enne saanud konverentsi või seminari materjalidega tutvuda. Kui seda võimalust pole, on muidugi keerulisem.

Kõige hullemaks peab Keerdo suulise tõlke puhul nimesid ja arve. ?Mõne nime ees on neljast sõnast koosnev ametinimetus ning tihti on nimed võõrapärased.?

Vahe on ka peast esitatud kõne ja paberilt maha loetud kõne vahel. ?Peast rääkides mõtleb inimene ise kaasa ning ta kasutab normaalset suulist väljendusviisi. Kirjalik tekst loetakse maha tihti ilma tekstiga kaasa mõtlemata. Kui inimene närveerib, siis on mahalugemine veel kiirem.?

Euroopa Komisjoni juures on Keerdo tõlgina töötanud kaks aastat. Sinna pääsemiseks tuli Keerdol sooritada neljast osast koosnev eksam ning Euroopa Komisjon akrediteeris Keerdo vabakutseliste tõlkide nimekirja kolme edukalt läbitud eksami osas.

Keerdo ütleb, et Euroopa Komisjoni tõlketalituses töötab umbes 2500 tõlki. Juurde lisanduvad veel parlamendi tõlketalituse tõlgid. Töö puhul ei ole Keerdo sõnul vahet, kas tõlkida Euroopa Komisjonis või Eestis. Vahe on konverentsikeskustes. ?Eestis juhtub ikka, et sünkroontõlke puhul ei tööta mikrofon korralikult või on helikvaliteet halb. Brüsselis on sellised juhtumid harvad.?