Suuri kortermaju päästab priske rahasüst

Seekordne Oma Maja on pühendatud peaasjalikult ühistutele. Statistikaameti viimastel andmetel asub tervelt 72% kõikidest Eesti eluruumidest just kortermajades või suurelamutes, kus tänaseks on enamik kortereid erastatud ning ühistud moodustatud.

Selliste elamute suurimaks probleemiks on paari-kolmekümne aasta tagune ehituskvaliteet ja sellest tulenevad kõrged ekspluatatsioonikulud.

?Nõukogudeaegne eluasmepolii-tika nägi ette igal aastal vähendada ehitusmaksumust 5?7%, ? ütleb Eesti Korteriühistute Liidu jurist Urmas Mardi kommentaariks kehvas seisus hoonetele.

Kuigi korterelamute puhul on kiire remondi vajadus ilmselge, kujuneb suureks probleemiks rahastamine. Eriti keeruline on see siiani olnud ühistuvormidest enam levinud korteriühistute puhul, kuna ükski elanik ei taha terve maja laenu tagamiseks oma isiklikku korterit panti panna. Selle aasta algusest peaks aga seoses uue laenuga ? korteriühistute järelmaksuga ? olukord lihtsamaks muutuma.

Kuigi uudne järelmaks on turul olnud vaevalt kuu aega, on selle taotlemiseks juba 40 ühistut konkreetseid samme astunud.