Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Riik ootab kinnisvarakasumit

15. mail jõuab valitsuse istungile Riigi Kinnisvara aktsiaseltsi (RKA) äriplaan, mille kinnitamisel tekib 10 miljardi krooni väärtuses kinnisvara koondav ettevõte praeguse 32 riigivara valitseja asemel. Ka Tallinn on praegu loomas sarnast aktsiaseltsi, mis koondaks 4 miljardi krooni väärtuses pealinna kinnisvara.

RKA loomist ettevalmistava rahandusministeeriumi nõuniku Märt Vooglaiu sõnul on eesmärgiks riigi kinnisvara efektiivsem majandamine, mis tähendab vabade pindade rentimist turuhinnaga ja osade hoonete müüki.

Näiteks rahandusministeeriumi kolme hoone majandamisel oleks vabade pindade turuhinnaga rentimisel võimalik aastas umbes 230 000 krooni kasu saada. Hetkel on riigi kulu 7,4 miljonit krooni aastas.

Praegu toob üle 14 500 ehitise riigile igal aastal 700?800 miljonit krooni kahju. Hooned on kindlustamata, valdavalt puudub dokumentatsioon elektri-, kanalisatsiooni- ja tuletõrjesüsteemide kohta.

?Paljusid riigile kuuluvaid maju ei tohiks puuduliku dokumentatsiooni tõttu üldse kontorihoonena kasutada,? märkis Vooglaid. Sellise paberite olemasolu peab jälgima kohalik omavalitsus ja näiteks Tallinna linn võiks riigile mitu ettekirjutust teha, sest puuduvad ehitiste kasutusload.

Samuti on oluline miinus hoonete kindlustamata jätmine, mida seni on peetud liiga kalliks. Vooglaiu hinnangul kuluks kindlustusmakseteks aastas kuni 20 miljonit krooni.

Analoogseid funktsioone täitvates riigiasutustes erineb ruutmeetrite hulk ühe töötaja kohta 2?3 korda. Ka Vooglaiu enda kabinetis oleks ruumi veel ühele töötajale. Lisaks laiutamisele rendivad riigiasutused oma kasutamata pinda tihti välja võileivahinna eest. Äärmuslikumad näited on 0,1- või 2kroonised ruutmeetri hinnad ühe kuu kohta.

Suuri muudatusi kinnisvaraturul RKA loomisega seoses kinnisvaraärimehed ei oota. Kinnisvarafirma Arco Vara juht Ivar Siimer ütles, et mingi mõju selle firma loomisel kindlasti on, aga kui suur just, on ise küsimus. Siimeri hinnangul ei avalda mõju ka riigipoolne rendihindade tõus, sest see tähendaks lihtsalt nende järelejõudmist praegustele turuhindadele, mis on juba pikka aega stabiilsed olnud.

Praegu tegelevad hoonete haldamisega asutuste haldusjuhid, kes näevad ühise kinnisvarafirma loomises ka probleeme.

Politseiameti haldusosakonna politseidirektori Erki Nelise hinnangul on üks olulisemaid küsimusi riigi kinnisvara haldamise aktsiaseltsi loomise juures see, kust hakkab tulema raha, mida firma lubab majade kordategemiseks kasutada.

Tööinspektsiooni haldustalituse juhataja Tõnis Pihlaku hinnangul on probleem selles, kas niisuguse uue üleriigilise ettevõtte loomisega hoitakse kokku raha ja suudetakse hallata kogu riigi kinnisvara.

Kui praegu läheb riigivarast saadav tulu riigieelarvesse, siis edaspidi saab kinnisvara haldamiseks loodav firma selle endale. Nelise sõnul võiks see raha minna pigem hoonete praegustele korrashoidjatele

Loodava kinnisvarafirma korralik funktsioneerimine oleneb selle juhist, kelle leidmiseks korraldab rahandusministeerium konkursi. RKA peadirektori palgaks on ette nähtud 47 000 krooni, mis Vooglaiu sõnul pole vastutust arvestades sugugi suur summa.

?See inimene peab olema võimeline nägema globaalseid lahendusi ja olema tipptasemel juht,? lausus Vooglaid. Tema sõnul pole välistatud palga tõus järgmiste aastate jooksul.

Vooglaiu kinnitusel kehtestab ettevõtte nõukogu kindlasti ka reeglid rahapaigutuse kohta. ?Selle ettevõtte juhtkonda hoitakse niikuinii pidevalt suure luubi all,? lisas Vooglaid.

Kuludesse on planeeritud ka nelja kuni 300 000 krooni ja nelja kuni 180 000 krooni maksva ametiauto liisimine.