Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Euroametnik julgustas Eestit kiiremini tegutsema

Euroopa Liidu regionaalabi volinik Michel Barnier külastas ringsõidul kolme Balti riiki. Ta lahkus Eestist eile hommikul, uskudes Eesti kõrgete riigiametnike lubadusi, et ISPA teede- ja keskkonnaprojektid saavad hoo sisse.

Oma visiidi alguses kritiseeris Barnier Raadio Vaba Euroopa usutluses Eesti võime suutmatuses abiprojekte ette valmistada.

Barnier vastutab ISPA fondi eest, mis rahastab tee-ehitus- ja keskkonnaprojekte, ning on seega ametnik, kelle pilgu all liiguvad Eesti poole suurimad rahavood.

Ärasõiduõhtul ütles Barnier: ?Ma väljendasin enam muret kui kritiseerisin, ma ei tahaks jagada pluss- ja miinuspunkte, ja eriti ei tahaks ma säästlikkusest jutlustada, minu eesmärk on saavutada olemasoleva raha efektiivne ärakulutamine.?

Ta lisas, et kui ta 2000.?2001. a projektid üle vaatas ning nägi, et ühtki ei ole alustatud, kuigi aasta jõudnud poole peale, tekkis tal Eesti võimudele paratamatult küsimusi.

?Päeva jooksul sain teada, et Eesti võimude suutlikkuse üle pole vaja muretseda, et nad keskkonna-alased ja tee-ehitusprojektid ka käivitavad,? rääkis Barnier.

Ametniku päevakavasse mahtusid kohtumised peaminister Mart Laari, välisminister Toomas-Hendrik Ilvese, regionaalministri Toivo Asmeri ning rahandusministeeriumi kantsleri Aare Järvaniga.

Kõrge ametnik Barnier vestles Eesti ametnikega muu hulgas ka ühest peamisest ISPA rahastatavast projektist, Via Balticast ehk Ikla?Tallinna?Narva maantee taastusremondist. Vastavalt otsusele on kahe etapi kogumaksumus 47 miljonit eurot ehk umbes 733 miljonit krooni, millest 3/4 katab ISPA.

Ka Via Baltica pole ehitustsüklisse jõudnud. Barnier küllatuleku põhjus ei peitunud siiski konkreetselt Via Baltica tööde venimises, vaid tegemist oli programmilise tutvumisvisiidiga.

Postimehes mais ilmunud artikli järgi pakub Euroopa Liit Eestile sadu miljoneid kroone tagastamatut raha 120 kilomeetri tee uuendamiseks, ent maanteeameti juhitud komisjon ei korraldanud ehituskonkurssi nõuetekohaselt.

Rahandusministeeriumi asekantsleri Renaldo Mändmetsa andmetel tekkis Euroopa Komisjoni (EK) delegatsioonil kahtlus, et pakkumisi välja valinud maanteeameti komisjon ei olnud päris erapooletu.

EK delegatsioon Eestis saatis Mändmetsa kinnitusel rahandusministeeriumile märgukirja. ?Esiteks ei järginud komisjoni esimees täpselt kõiki protseduurireegleid, mitmed asjad jäid protokollis fikseerimata,? refereeris asekantsler selle sisu Postimehele.

Teiseks tundus erapooletutele vaatlejatele, et komisjoni esimehe suhtumine pakkumistesse polnud piisavalt neutraalne ja tal tundus olevat teatavaid eelistusi. Lõppkokkuvõttes oli konkursikomisjoni aruanne ise väga puudulik, rääkis asekantsler.

Teedeprojekt oli jagatud kaheks osaks ? ISPA1 ja ISPA2. Lisaks korraldati järelevalveeksperdi valimise konkurss.

Maanteeameti direktori asetäitja Aleksander Kaldase juhitud komisjon valis tookord mõlema projekti võitjaks sisult sama konsortsiumi, millesse kuulusid Tartu TREF, ASPI ja Talter. ISPA2s osales lisaks nendele kolmele ka Teede-REV 2.

Projektiga ISPA1 uuendada plaanitud teede projekti oli maanteeamet eelnevalt tellinud Teedeeksperdilt, mis on seotud ISPA2 konsortsiumi ühe osalise Teede REV 2ga.

Mändmetsa kinnitusel on vaatlejatel tekkinud kahtlusi konkursi võidupakkumise ja projekti teinud firma seoste osas. Nimelt võisid projekteerija seosed konkursil osalenud ehitusfirmaga anda konsortsiumile teiste ees eelised. Konkursil osalesid ka Skanska EMV ja Taani Colas Danmark.

Maanteeameti büroojuhataja Urmas Konsap väitis, et praegu sõltub EK delegatsioonist, millal Via Balticaga töö algab. EK delegatsioon peab otsustama, kas Eesti ametnikest koosneva hindamiskomisjoni poolt esitatud kandidaat, REV 2st ja teistest firmadest koosnev konsortsium heaks kiita.