Vastsündinute intensiivravi kuvöösid on kõik hõivatud. Imepisikesed, isegi alla ühekilosed ilmakodanikud on ühenduses aparaatidega, millest kallim komplekt maksab ligi üks miljon krooni.

Tallinna Lastehaigla peaarst Merike Martinson on rahul, et selle osakonna renoveerimine on lõpule viidud ja viimase viie aasta jooksul on suudetud otse sünnitusmajast toodud laste surevust intensiivraviosakonnas vähendada kolm korda, kogu riigis on see vähenenud kaks korda.

Peaarst hoiab silma peal nii haigla majandus- ja finantstegevusel kui praktiseerib arstina iga päev ühes vastutusrikkamas osakonnas ? intensiivravis. Tallinna Lastehaigla on suurim lastehaigla Eestis ja seetõttu ka tuuakse siis intensiivravisse kõige enam kriitilises seisundis lapsi, aastas kokku ligikaudu pool tuhat, kellest umbes 300 on vastsündinud.

Intensiivraviosakonna renoveerimine on üks paljudest uuendusprojektidest, millega tehti algust kohe pärast Merike Martinsoni peaarstiks valimist aastal 1991. Praegu on 60 Tallinna Lastehaiglast 55 mln krooni eest renoveeritud ja aastaks 2004 peaks kogu nõukogudeaegne hoone saama uue hingamise.

Osakondade uuendamisel peab Merike Martinson remondi kõrval oluliseks ka töökorralduse parandamist. Viimase kümnendi jooksul on suutnud peaarst läbi viia vähemalt ühe projekti aastas.

Projekte on käivitatud ilma rahatagi, sest Martinson on kindel: ?Kui on eesmärk, tuleb otsida vahendeid, kuidas seda ellu viia, aga mitte põhjusi tagasilükkamiseks?. Tulemusena on kõik uuendused läbi viidud. Enamikku projekte on toetanud heategevus ja osalt ka linn. Merike Martinson on ise lastehaigla toetusfondi nõukogu liige ja eelmisel aastal saanud toetusfondilt eraisiku aastasponsori aunimetuse.

Üheks oma suurimaks saavutuseks peab peaarst oma kontakte teiste riikide arstidega. Eriti rõhutab ta sidemeid Helsingi Ülikooli arstkonnaga ning sealtkaudu saadud heategevusraha lastehaiglale.

Merike Martinson arvab, et kõige enam on teda aidanud sisemine veendumus, et seda, mida ta teeb, on vaja, ning pidev selgitamine. Tänu Tallinna linnavolikogu liikmestaatusele saab ta ka seal laste tervise eest seista. ?Inimestega tuleb väga palju rääkida,? rõhutab ta. Kaks aastat on ta kasutanud süsteemi, kus iga päev võtab ta vastu kaks-kolm osakonnajuhti ja räägib ligi tunni nendega tööde käigust. Näiteks kolme haigla ? Tallinna lastehaigla, kesklinna lastepolikliiniku ja Nõmme haigla lasteosakonna ? ühendamise kavale sihtasutuseks Tallinna Lastehaigla oli alguses Martinsoni sõnul erakordne vastuseis. ?Praegu aga isegi oodatakse muudatust,? toob uue sihtasutuse juhatuse esimeheks kandideeriv Merike Martinson näite, lisades, et tihtipeale tekivad konfliktid just selgeks rääkimata jäänud asjadest.

Kuigi Merike Martinson tahab anda algatuse osakonnajuhtide kätte, tunnistab näiteks vähihaigete laste osakonna juht dr Karin Orgulas, et tema osakonna muudatused viis peamiselt ikka peaarst ise läbi. Merike Martinson nõustub isegi, et tahab olla haiglas kõigega kursis ning võtab oma südameasjaks pisimadki mured, kuigi haiga peaarst ei pruugiks operatiivtasandi küsimustega tegeleda. Martinson aga eelistab saada pidevat tagasisidet, mitte aga oodata, kui kuu või paari pärast midagi ümber nurga poetatakse.

Ainukese lapse suureks kasvatanud ning oma jälgedesse suunanud Merike Martinson tunnistab, et on tööle täielikult pühendunud ning muuks enam aega eriti ei jäägi.

Eesti Haiglate Liidu tegevdirektor Siim Raie nendib, et Merike Martinson on suur organisaator. Just seetõttu on teda valitud haiglate liidu presidendiks ning nüüd haiglate liidu nõukogu liikmeks ja asepresidendiks.

?Ta asub energiliselt probleeme lahendama ja on vastaspoolele, nt haigekassale või ministeeriumile, küllalt ebamugav partner,? kirjeldab Siim Raie Martinsoni, keda ta peab heatujuliseks ja demokraatlikuks juhiks.