Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Aktsiatulu maksustamiseks kaks võimalust
Maksumaksja ise otsustab, kas aktsiatulu maksustamisel kasutatakse nn FIFO meetodit (first in first out), kus võõrandamine toimub aktsiate sisseostu järjekorras, või eelistab ta kaalutud keskmise meetodit. Olukorda ei muuda ka see, kui inimene on samanimelisi väärtpabereid ostnud erinevate kontode kaudu.
Praegu on need meetodid kirjas maksudeklaratsiooni täitmise juhendis. Kavandamisel on ka seadusemuudatused, mille heakskiitmise korral on alates järgmisest aastast see kord ka seadusesse sisse kirjutatud.
Aktsiatulu maksustamisel peab kindlasti arvestama ka seda, et tulust saab maha arvata aktsiate müügiga seotud kulud. Selliste kulude hulka arvestatakse vaid otseselt müügiga seotud kulud. Seega näiteks telefoniga seotud kulusid ja konto hooldustasu ei saa aktsiate müügiga seotud kuludeks lugeda. Samuti ei arvata väärtpaberite soetamismaksumuseks mitte ainult nende ostuhind, vaid ka nende omandamiseks tehtud muud dokumentaalselt tehtud kulud.
Füüsilise isiku tulude maksustamisel kehtib üldiselt põhimõte, et maksustamisele kuulub vaid realiseeritud tulu, st raha peab olema laekunud. Samas varaga seotud tehingutes kuulub maksustamisele vara vahetamisest saadud tulu, kusjuures aluseks võetakse siin vahetatava vara soetamismaksumuse ning vahetuse teel vastu saadud vara turuhinna vahe. Kui residendist füüsiline isik deklareerib maksustamisperioodil väärtpaberite võõrandamisest saadud kasu, siis ta samas saab ka maha arvata väärtpaberite võõrandamisest saadud kahju. Siin tuleb kindlasti arvestada, et maha ei saa arvata kahju, mis tekkis väärtpaberite turuhinnast madalama hinnaga võõrandamisest seotud isikule. Enne vastava seadusemuudatuse tegemist oli võimalik sel teel ?tasakaalustada? kasu, mis teistest väärtpaberitehingutest oli saadud. Nii müüdi näiteks aktsiaid üliodavalt oma äriühingule, kes kasumi realiseeris.
Mõnes riigis kehtib ka põhimõte, et lisaks kahju edasikandmisele saab seda ka tagasi kanda. Sel moel saab juhul, kui mõnel aastal saadakse suurt kahju, balansseerida eelmise aasta kasu. Aga, nagu öeldud, Eestis see põhimõte ei kehti.
Oluline on silmas pidada, et väärtpaberite võõrandamisest saadud kasu/kahju ei saa tasaarvestada muu vara (näiteks kinnisvara) võõrandamisest saadud kasu/kahjuga.
Kui seoses väärtpaberite omamisega residendist äriühingus saadakse dividende, siis need on füüsilise isiku jaoks maksuvaba tulu. See ettevõte, kes neid dividende maksab, on maksud nendelt juba ise ära maksnud. Kui dividende saadakse aga välismaa äriühingult, siis kuuluvad need maksustamisele. Samas antakse aga krediiti välismaal tasutud maksudele.
Autor: Kadri Arula