Riiulifirmad varjavad kütusemüüjaid

Sellest kannatavad kahju nii riik, kel jäävad maksud saamata, kui ka tarbija, kellele riik ei ole suutnud kaitset tagada.

Riigi ja kütusetarbija petmise skeemi on kirjeldanud riigiametnikud, kel oma ametikohast sõltuvalt ei ole võimalik avalikkuse ees kommentaare anda.

Kuna selliste skeemide abil hangivad kütust ka suured hulgifirmad, kelle klientide hulka kuuluvad teiste hulgas suured tanklaketid, nagu näiteks Neste, Lukoil või Shell, ei päästa tarbijat kütuse ostmine ainult suurtest tanklakettidest.

Kõigepealt ostab kütuse importija tavaliselt riigi ja tarbija petmiseks vajalikud riiulifirmad. Nende etteotsa pannakse tankistid. Seejärel veereb üle piiri rong, mis koosneb näiteks 12 tsisternvagunist diislikütusega maaletooja aadressile.

Kui 12 tsisterni on jõudnud Eestisse, tellib maaletooja akrediteeritud kütuselaborilt kütuse mahu ja proovide mõõtmise. Laboril palutakse väljastada vastavussertifikaat 12 kerge kütteõli vagunile. Riigile tasutakse maksud kerge kütteõli pealt.

Kui diislikütuse aktsiis kilogrammi kohta on veidi üle 3 krooni, siis kergel kütteõlil 50 senti, seega säästetakse ühe tonni pealt umbes 2500 krooni. Aastas kaotab riik laekumata jäänud diislikütuse ja bensiini aktsiisina nõnda ligikaudu miljard krooni.

Seejärel müüb maaletooja kütuse tollilaos mõnele riiulifirmale. Viimasele kannab ostuks raha tavaliselt mingi offshore-firma.

Riiulifirma palub laboril omakorda välja anda 12 vaguni kütuse kohta sertifikaat, seekord diislikütusele, sest kaup mahub oma näitajatega nii diislikütuse kui kerge kütteõli piiridesse.

Labor mõõdab kütuse hulga ja annab sertifikaadi, seekord mitte kerge kütteõli, vaid diislikütuse kohta. Seejärel müüb riiulifirma kütuse mõnele suuremale hulgifirmale, kasvõi Jetoilile.

Jetoil müüb selle diislikütusena oma jaemüüjatest klientidele, näiteks Nestele, Shellile või Lukoilile.

Selliste skeemide abil maaletoodav diislikütus võib näitajate poolest olla nii kütteõli kui ka diislikütus. Bensiini puhul on aga tavaliselt tegemist n-ö toorbensiini või bensiiniga 92.

Toorbensiinile või vähekvaliteetsele diislikütusele segatakse Eesti terminalides, sageli juba tolliladudes hulka kütusekemikaale. Need parandavad kütuse kvaliteeti ja viivad selle vähemalt ajutiselt Eestis kehtestatud normidega vastavusse.

Sellise äri kasumlikkuseks hindavad asjatundjad diislikütuse puhul 50?60.

Riiulifirmade kasutamine tagab, et tarneahelat ei saa n-ö tagasi kerida teisest otsast ehk siis tavalise jaemüüja, kas Shelli või Neste poolt.

Kui Eesti ametivõimud, maksuamet, tarbijakaitse, energiaturu inspektsioon jt hakkavad kütuse päritolu vastu huvi tundma, jõutakse jaemüüja kaudu tagasi riiulifirmani, mida pole tegutsevana olemas.

Lisaks müügiahela jälgimise võimatuks tegemisele on riiulifirmal teinegi ülesanne: kasumi peitmine. See seisneb kasumi väljavõtmises sularahas variisikute poolt või kasumi ülekandmises offshore?ide arvetele. Sealt liigub raha teiste offshore?ide kaudu tagasi Eestisse ja investeeritakse kinnisvarasse, poliitikasse vm valdkondadesse, mis suurt tulu toovad.

Kui keegi annaks auto lõhkumise pärast Shelli või mõne muu jaemüüja kohtusse, tuleks maksta 20 000kroonise kahju kohta umbes 10 000 krooni ulatuses riigilõivu ja advokaaditasusid.

Kohus lõpetaks suure tõenäosusega istungi, sest jaemüüja viitab hulgifirmale: tema müüs kehva kütust. Hulgifirma viitaks omakorda riiulifirmale, mida ei ole tolleks hetkeks enam olemas.

Lisaks aja- ning närvikulule kaotaks mootori lõhkunud isik kütusefirmat kohtusse kaevates advokaadikulude ja riigilõivuna rohkem raha, kui mootori taastamine maksaks.

Oma tarneahelat ei soovi hulgimüüjad tavaliselt lahti seletada. Näiteks Jetoili juhatuse liige Lembit Eespäev väitis: ?Kütuse hulgimüügi puhul on kehtinud aastate jooksul ostjatepoolne nõue, et kütus peab olema odav ja kvaliteetne. Sellest lähtudes ostame kütust nende käest, kes antud momendil kõige soodsamalt müüvad, et püsida kütuseturul valitsevas tihedas konkurentsis.?

Jetoil nimetab lisandite segamist diislikütustesse ?määrimisomaduste parandamiseks?. ?Oleme kasutanud üldteada määrimisomadusi parandavaid aineid,? ütles Jetoili juhatuse liige Lembit Eespäev septembris Äripäevale, lükates ümber süüdistusi, nagu oleks Jetoil süüdi Lukoili tanklaketis müüdud halvas diislikütuses.

Tarbijakaitseameti järelevalve osakonna peainspektor Andres Kadaja ütles reedel, et Shelli kahest tanklast kontrollimiseks võetud proovid vastasid Eesti normidele.

Eelmistel nädalatel aset leidnud autode katkiminekulaines süüdistasid mitmed tarbijad Shelli V-powerit.

Mainori majandusinstituudi professori Mihkel Naamsi hinnangul ei normeeri riik tavalise bensiini 95 puhul rida olulisi näitajaid, kasvõi aromaatsete süsivesikute või hapniku sisaldust. Seega saavad uuemate autode omanikud end kindlamalt tunda ainult tankides bensiini 95 euro, mille puhul laborid nende sisaldust määravad ning mida müüakse kahes tanklaketis.

Naams oletas, et süüdistused Shelli aadressil tekkisid V-poweri alusbensiini 95 kehvema kvaliteedi tõttu.