Potipõllundus tõmbub koomale

Ehkki Eestis on suvila- ja aiamaaomanikke ligi kaks korda rohkem kui talunikke ja farmipidajaid, harisid potipõllumehed põllumajandusloenduse andmetel läinud suvel napilt nelja protsenti maast, kirjutab Postimees.

Loenduse esialgseil andmeil tegutses 15. juulil Eestis 176 400 kodumajapidamist, kes kasvatasid juurvilju ja muid põllumajandussaadusi vaid enda tarbeks.

Oma toodangut müüvate talude ja farmide arvuks said loendajad 85 300. Nende käes oli aga 877 000 hektarit ehk ligi 96 protsenti põllundusmaast.

Kõige rohkem ehk 28,5 protsenti kodumajapidamistest asub loenduse järgi Harjumaal, kuid nende haritud maa keskmine suurus on vaid 0,08 hektarit. Selliseid peenramaaga suvilakohti on pealinna ümbruses ligi poolsada tuhat.

Oma toodangut müüvaid talusid ja suurfarme leidub kõige rohkem Tartumaal, kus nende arv küünib 7900ni. Õige enam kasutatakse maad Pärnumaal, kus põllumajandusmaad on 86 200 hektarit ning metsamaad 70 200 hektarit.

Kõige enam veiseid võis möödunud suvel karjamaal rohtu näksimas näha Järvamaa, kus nende hulk ulatus 38 550 loomani. Ühes talus või farmis kasvab Järvamaal keskmiselt 36 looma.

Kõige tõsisemad seakasvatajad on Viljandimaal, kus suvel oli sulus kosumas 82 680 põrsast, mis tegi ühe seafarmi kohta 66 looma.