Kontoriarvutisse pane vähemalt 128 MB mälu

Need on kolm põhimõtteliselt erinevate omadustega mälutüüpi, mis nõuavad kõik arvuti riistvara poolset toetust ja erinevat tüüpi mälupesasid. Seega ei ole üldjuhul võimalik installeerida eespool loetletud erinevaid mälutüüpe samasse arvutisse.

Mälusiini laius näitab, kui mitu baiti infot suudab mälu korraga vahetada.

Mälusiini taktsagedus näitab, kui kiiresti on mälu võimeline sünkroonselt andmeid vahetama. Kui SDRAM ehk sünkroonne dünaamiline muutmälu vahetab andmeid süsteemiga vaid üks kord ühe taktsageduse impulsi ajal, siis uuemad mälutüübid (DDR-SDRAM ehk topeltandmevahetuskiirusega SDRAM ja RDRAM ehk Rambus tüüpi DRAM) on võimelised vahetama infot kaks korda ühe taktsageduse impulsi kohta ja seetõttu on tabelis mälu teoreetilise kiiruse arvestamisel lisatud valemisse kordaja 2.

Reaalses süsteemis on mälu kiirus tavaliselt palju madalam teoreetilisest tippkiirusest, sest andmeid loetakse erinevatest mälupiirkondadest ja andmete lugemiseks sobivale aadressile häälestamine sisaldab viivitusi.

Samas ei maksa arvata, et kaks korda kiirem mälu annab süsteemi jõudlusele topelt juurde. Mälu kiiruse mõju kogu süsteemi jõudlusele sõltub kasutatavate rakenduste iseloomust. MicroLink Arvutite tootearenduslaboris tehtud jõudlustestide põhjal saadi RDRAMiga ja i850 kiibistikuga Inteli P4 protsessori süsteemis jõudluse võiduks vaid umbes 15 protsenti võrreldes PC133 SDRAM mäluga ja i845 kiibistikuga süsteemiga, kuigi mälu kiiruse erinevus oli mõõdetud 150 protsendi kandis. Kui valida, kas osta kiirem mälu või kulutada sama raha odavama, aga suurema mahuga mälu peale, siis soovitaksin viimast varianti.

PC133 SDRAM on neist kolmest kõige kauem kasutusel olnud ja igati läbiproovitud ning seda võib soovitada nii kodu- kui ka kontoriarvutisse. DDR-SDRAM hakkab seda rohkem levima, mida rohkem tekib arvutite tugikiibistike, mis toetavad seda tüüpi mälu. RDRAM leiab kasutust eksklusiivsetes, eriti kõrget mälu jõudlust nõudvates süsteemides.

Kui palju arvutis muutmälu peab olema, sõltub kasutajast ja rakendustest, mida igapäevatöös kasutatakse. Minimaalne soovitatav mälumaht tänapäeva arvutile on 128 MB. Kui suurendada arvuti muutmälu 256 MBni, siis keskmine kontorikasutaja võidab arvuti jõudluses umbes 10, disainer 30 ja arvutimängur vaid paar protsenti.

Autor: Janek Saar