• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tulumaksuvabastuse mõju

    Esimeses küsimuses palusime me vastata, milline oli omakapitali osakaal ettevõtte bilansimahust 1999. ja 2000. aasta lõpu seisuga. Vastustest selgus, et kui 1999. aasta lõpu seisuga oli omakapitali osatähtsus 46,5, siis 2000. aastal oli see juba 48,7. Kasv 2,2 võib mõnele näida tühisena, kuid kui me vaatame äriregistrile 1999. aasta kohta tehtud aruannetest, et firmade kogu omakapitali maht oli 36 miljardit krooni, ja võrdleme seda 2000. aasta lõpu tulemusega, siis on omakapitalide kogukasv 1,7 miljardit krooni, mis on arvestatav hulk raha Eesti majanduses. Ühtlasi lükkab see fakt ümber ka mõnede kriitikute väite, nagu oleks varasemate perioodide kasum nüüd suures ulatuses dividendidena välja makstud.
    ___________________________________________
    Teises küsimuses palusime vastata, millises ulatuses tehti põhivara investeeringuid omavahendite arvel 1999. aastal ja 2000. aastal. Küsitlustulemused näitasid, et kui 1999. aastal tehti 75,2 põhivara investeeringutest omavahendite arvel, siis 2000. aastal oli see näitaja tõusnud 82ni, seega olid Eesti ettevõtted aastaga kasvatanud omavahendite arvelt tehtud põhivara investeeringuid 6,8 võrra. See võib olla põhjuseks, miks pankurid on vahel üsna jahedalt suhtunud tulumaksu-uuendusse, sest omakapitalide osakaalu kiire kasv annab ettevõtetele võimaluse vähendada laenuraha osa investeeringute finantseerimisel.
    ___________________________________________
    Kolmandas küsimuses palusime anda vastuse põhivara investeeringute suuruse kohta aastatel 1999 ja 2000 ning plaaniliste investeeringute kohta aastal 2001. Ning siin tabas meid tõeline üllatus. Kuigi olime ka enne küsitlust veendunud selles, et ettevõtte tulumaksu kaotamine on andnud positiivset tulemust, ei oleks me siiski osanud oodata põhivara investeeringute nii tormilist kasvu. Nimelt kasvasid küsitletud ettevõtete põhivara investeeringud 2000. aastal võrreldes 1999. aastaga 3,3kordseks ja plaanilised investeeringud on 2001. aastal koguni 3,4 korda suuremad, kui olid 1999. aasta investeeringud.
    Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees TOOMAS LUMAN EKTK uuringust oma liikmete seas (EKTK Infoleht nr 14, 06.08.2001)
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Vastukaja: retoorika, mis seob kõrge aktsiisi kliimaga, püsib kanajalgadel
Kütuseaktsiisi tõusu edasilükkamine teenib kogu ühiskonna huve, kirjutab Eesti Õliühingu juht Mart Raamat.
Kütuseaktsiisi tõusu edasilükkamine teenib kogu ühiskonna huve, kirjutab Eesti Õliühingu juht Mart Raamat.
Investorite riskijanu on taastumas Nafta tõusis 3 aasta tippu
Aasia aktsiaturud liikusid täna ülespoole, millele aitas kaasa investorite riskijanu kasv. Samas võib nafta hinna tõus kolme aasta tippu taaselustada inflatsioonihirmud ning mõjutada ka keskpankade rahapoliitikat, vahendab Reuters.
Aasia aktsiaturud liikusid täna ülespoole, millele aitas kaasa investorite riskijanu kasv. Samas võib nafta hinna tõus kolme aasta tippu taaselustada inflatsioonihirmud ning mõjutada ka keskpankade rahapoliitikat, vahendab Reuters.
Raadiohommik täis tipptegijate plaane 2022. aastaks
Äripäeva Raadio uue nädala hommikuprogramm ja ka saatepäev toob kuulajateni siinsete silmapaistvate ettevõtjate ja juhtide plaanid järgmiseks aastaks.
Äripäeva Raadio uue nädala hommikuprogramm ja ka saatepäev toob kuulajateni siinsete silmapaistvate ettevõtjate ja juhtide plaanid järgmiseks aastaks.
Soome ekspeaminister saab prisket tasu Venemaa riiklikult pangalt
Venemaa riigi enamusomanduses olev Sberbank suurendas nõukogu liikmete tasusid pea kolmandiku võrra, mida tunneb oma taskus peagi ka Soome kunagine peaminister Esko Aho, kirjutab Talouselämä.
Venemaa riigi enamusomanduses olev Sberbank suurendas nõukogu liikmete tasusid pea kolmandiku võrra, mida tunneb oma taskus peagi ka Soome kunagine peaminister Esko Aho, kirjutab Talouselämä.