• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Messibuum on raugenud

    Eestis tegutseb kaks spetsialiseeritud messikeskust ? Tallinnas ja Tartus, kuid messe korraldatakse elavalt ka teistes Eesti regioonides. Aeg-ajalt ilmub messikalendrisse uusi üritusi, mille roll ja funktsioonid kujunevad välja alles aastate jooksul. Sõnaga ? messidega ollakse harjunud, neid peetakse Eesti riigi majandus- ja kultuurielu lahutamatuks komponendiks. Samas on oluliselt muutunud suhtumine messidesse kui majandus- ja kultuurifenomeni. Valmisolek ja vajadus osalemiseks võimalikult paljudel messidel on asendunud range valikuga valdavalt ühe või äärmisel juhul kahe messi kasuks.
    Välisfirmade huvi Eesti messidel osalemise vastu on vähenenud, ? on ju siinsel turul esindatud enamik rahvusvaheliselt tuntud kaubamärkidest, tütarfirmad Eestis loodud, edasimüüjad valitud ning turg korrastunud. Oluliselt ei ole uusi tulijaid ka Eesti tootjate hulgast. Lisaks Eesti korraldatavatele messidele osalevad Eesti firmad riigi toel välisriikides korraldatavatel rahvusvahelistel messidel, kus mastaabid ning vastavalt ka võimalused silma paista ja kanda kinnitada on suuremad.
    Tervitatav oleks firmade osalemine messidel nii kodu- kui ka välismaal. Piiratud ja kitsana tunduv Eesti turg on messikorraldaja arvates piisavalt atraktiivne Eesti firmade jaoks. Hetkel on mitmetes valdkondades (energeetika, mööbli-, toiduaine-, ehitusmaterjalitööstus jt) tegutsevad Eesti tootjad Eesti messidest kõrvale jäänud. Põhjusena seesama turu piiratus, oma turupositsioonide ja maine tugevuse tunnetamine, huvide keskendumine ekspordile, kulude kokkuhoid, meediareklaamikampaaniate eelistamine jm.
    Messide potentsiaalsed eksponendid pööravad enim tähelepanu messi senisele renomeele, sihtrühmade valikule, messi raames toimuvate teabe, nõustamis- ja koolitusürituste kvaliteedile, messikorraldaja pakutavale teenustepaketile ja teenuste hindadele. Iga messiosaluse taga on kalkuleeritud arvestus. Õnnestumise korral messil ? saadi juurde uusi kliente ja koostööpartnereid, parandati mainet, täideti messiks püstitatud eesmärgid ? on kindel, et messile tullakse ka järgnevatel aastatel. Millise tsükliga ja millises ulatuses, on iseasi. Usun, et seni igal aastal korraldatavate messide korraldustsüklisse toob lähiaeg olulisi korrektiive. Mitmed temaatiliselt sobivad messid koonduvad ühte aegruumi. Messidel hakkab domineerima tsüklist mõjutatud keskendumine põhi- või eriteemadele.
    Eesti messikalendrit rikastavad erialamessid (Hambaravimess, ?Medifar?, ?Instrutec?, ?Trükk ja pakend?, ?Keskkond?, ?Cleanest? jt), mille temaatika, osalevad firmad, esitletavad tooted-teenused pakuvad ametialast ja erihuvi valdavalt asjatundjatele. Selliste messide külastatavus ei tõuse publikumesside tasemele. Ja kas seda vajataksegi? Asjatundjail on aega, ruumi ja võimalusi tegelda asjatundjaga. Kontaktid on asjastatud, lisaks messile toimuvad selliste projektide raames konverentsid, seminarid, ümarlauad, konkursid. Sellised messid on ühtlasi pidevkoolituse atribuudiks. Erialamesse väärtustavad ka valdkonnas tegutsevad erialaliidud, -ühingud ja -seltsid. Selliste messide kvaliteet on prognoositav ning võimaldab pakkuda kvaliteetset teenust nii osalejaile kui ka külastajaile. Samas on messikorraldaja finantstulem osalevate firmade piiratud arvu, peaaegu olematu piletimüügi (enamik külastajaist kutsetega), suurenenud projektijuhtimis- ja reklaamikuludega võrreldes publikumessidega tagasihoidlik. Ometi peab messikalendris olema nii publiku- kui ka erialamesse.
    Messivorm vajab uuendamist, et käia sammu majanduse, kultuuri, teaduse, tehnika ja tehnoloogia arenguga. Selleks aga tuleks algatada ühiskondlik diskusioon, millest võtaksid osa nii messidel osalevad firmad, korraldajad kui ka kõik messihuvilised. Ideid võib saata Eesti Näituste ASi elektronpostiaadressile [email protected]
    Autor: Siimu Loogma
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Eksperdid: fondidel on investeerimiseks kõvasti püssirohtu, aga konkurentsist puudu ei tule
Lähiajal ootab investeerimist suur hulk vaba kapitali, mistap võib arvata, et tehinguturg püsib aktiivsena, kirjutavad advokaadibüroo Cobalt ühinemiste ja omandamiste tehnoloogiasektori juht Ott Aava ning BaltCapi investeeringute juht Sten Sonts.
Lähiajal ootab investeerimist suur hulk vaba kapitali, mistap võib arvata, et tehinguturg püsib aktiivsena, kirjutavad advokaadibüroo Cobalt ühinemiste ja omandamiste tehnoloogiasektori juht Ott Aava ning BaltCapi investeeringute juht Sten Sonts.
Minu idud üllatavad järjest tugevamate tulemustega
Siiani tugevas miinuses olevad investeeringud Funderbeamis on näidanud viimastel kuudel rekordilisi tulemusi, kuid osaku hinda ei ole need suutnud mõjutada.
Siiani tugevas miinuses olevad investeeringud Funderbeamis on näidanud viimastel kuudel rekordilisi tulemusi, kuid osaku hinda ei ole need suutnud mõjutada.
Sõõrumaa meelitas enda juurde ühe Wise'i finantsjuhi
Eesti päritolu finants-startupi Wise Aasia ja Lähis-Ida piirkonna finantsjuht Nataliya Gavrylova hakkab edaspidi arendama Urmas Sõõrumaale kuuluvat Foruse platvormimajandust.
Eesti päritolu finants-startupi Wise Aasia ja Lähis-Ida piirkonna finantsjuht Nataliya Gavrylova hakkab edaspidi arendama Urmas Sõõrumaale kuuluvat Foruse platvormimajandust.
Kohus lükkas mereplaneeringu vaidlustuse tagasi
Aastaid kestnud mereala planeeringu kehtestamise nurjata ähvardanud vaidlustus suurt mõju avaldada ei suutnud, sest kohus lükkas selle tagasi.
Aastaid kestnud mereala planeeringu kehtestamise nurjata ähvardanud vaidlustus suurt mõju avaldada ei suutnud, sest kohus lükkas selle tagasi.
Venemaa tüürib maksejõuetuse kursil
Venemaa jättis eile maksmata välisvõla intressimaksed, mis tähendab, et riik on esimest korda saja aasta jooksul osutunud maksejõuetuks. Sõja tõttu sanktsioonide alla sattunud agressorriik ise tõrjub maksejõuetuse staatust ning süüdistab probleemis sanktsioone, kirjutab Bloomberg.
Venemaa jättis eile maksmata välisvõla intressimaksed, mis tähendab, et riik on esimest korda saja aasta jooksul osutunud maksejõuetuks. Sõja tõttu sanktsioonide alla sattunud agressorriik ise tõrjub maksejõuetuse staatust ning süüdistab probleemis sanktsioone, kirjutab Bloomberg.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.