Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Probleemid ravikindlustuse seaduse eelnõus

    Riigikogu menetlusse antud ravikindlustuse seaduse eelnõu taotleb kaht eesmärki. Raske on öelda, kas olulisem on soov viia ajast ammu maha jäänud regulatsioon kooskõlla ühiskonnas kümne aasta jooksul toimunud ümberkorraldustega (sh muutunud õiguskeskkonnaga), või on esmatähtis hoopis üha pingelisemaks muutuvate rahastamisprobleemide leevendamine.
    Esimeses aspektis tuleb rõhutada, et on ülimalt kahetsusväärne, kui uus seadus sekkub töösuhete regulatsiooni ja hakkab seda moonutama. Ent kui töötaja ravikindlustuse kaitse seatakse sõltuvusse töösuhte pikkusest, kaasneb sellega paratamatult negatiivne mõju töösuhetele. Inimene tunnetab kõige vahetumalt neid meetmeid, mis ühel või teisel viisil mõjutavad tema majanduslikku olukorda. Seadus vähendaks töötajate sissetulekuid sellega, kui ajutise töövõimetuse hüvitist hakataks senise teise haiguspäeva asemel maksma alles neljandast haiguspäevast alates. Eesti Ametiühingute Keskliidu seisukoht on selles küsimuses selge: haiguse korral töötaja asendussissetulek väheneda ei tohi. Kui seadus vabastab haigekassa hüvitise maksmisest esimeste haiguspäevade eest, peab see kohustus tingimusteta minema üle tööandjale. Peaks ju tema olema eluliselt huvitatud sellest, et töötajad võimalikult hästi oma tööd teeksid ja haiged ei oleks.
    Rahastamismedali teine külg peegeldab inimeste kasvavaid kulutusi tervishoiule. Siinkohal olgu nimetatud vaid olulisemad kavandatud muudatused: täiskasvanute hambaravi täies ulatuses tasuliseks muutmine, visiiditasu tõus, omaosaluse ja mitmesuguste lisatasude kehtestamine. Kõige variserlikumad on argumendid, millega püütakse põhjendada voodipäevatasude seadustamist. Sisuliselt tahetakse valikuvõimaluseta patsiente sundida maksma raviasutustele kümneid miljoneid kroone lihtsalt seetõttu, et haigetena ei ole neil teist väljapääsu. Kes tahab saada ravi (loe ? terveks), peab taltsa tallekesena end pügada laskma. Ei tule ju tõsisemate tervisehädade puhul alternatiivid (sh ka rahvameditsiin) arvesse.
    Samas ei sõltu kavandatud lisatasu kuidagi nt osutatava raviteenuse kvaliteedist. Eelnõu ei näe isegi ette mingit mehhanismi, mille kaudu kindlustatul (patsiendil) tekiks õigus selle pealesunnitud tasu eest midagigi vastu nõuda.
    Kriitikat ei kannata ka väide, nagu oleks voodipäevatasu kriitiline tegur meditsiinitöötajate palkade tõstmiseks. Inimeste jaoks on kümned miljonid kroonid mõistagi suur raha, kuid haigekassa järgmise aasta eelarvesse kavandatud ravikulude mahust moodustaks plaanitav laekumine vaid piisakese meres ? napilt ühe protsendi. Pealegi on tervishoiuasutused tulevikus valdavalt eraõiguslikud juriidilised isikud, kellele on seadusega tagatud õigus ise otsustada, milleks ja kuidas nad oma raha kasutavad.
    Eelnõu püüab jätta muljet, et lisavahendite hankimiseks on vaid üks viis ? panna täiendav rahastamiskoormus ainult inimestele. Selline suhtumine on eriti küüniline olukorras, kus sotsiaalminister tõdeb avalikult, et tervishoiusüsteem on ebaefektiivne ja ravikindlustuse vahendeid kasutatakse ebaotstarbekalt.
    Solidaarsuskindlustuse täiendavaks rahastamiseks on kaks allikat ? tööhõive suurendamine ja kõrgemad palgad. Paraku on aga mõlemad osutunud Eesti riigi jaoks ületamatuteks pähkliteks. Kes ja kuidas peaks looma rahvuslikku rikkust, kui töötajaile pole tagatud isegi võimalust haige olla?
  • Hetkel kuum
Olavi Lepp: rohepöörde juhtimine on seni olnud killustunud ja ebaveenev
Suur hulk ettevõtjaid on valmis rohepöördega kaasa minema, kuid vajavad selleks riigilt selget kava, mida Eestis veel ei ole, kirjutab Swedbank Eesti juht ja tööandjate keskliidu volikogu liige Olavi Lepp.
Suur hulk ettevõtjaid on valmis rohepöördega kaasa minema, kuid vajavad selleks riigilt selget kava, mida Eestis veel ei ole, kirjutab Swedbank Eesti juht ja tööandjate keskliidu volikogu liige Olavi Lepp.
Lagarde: ärge kahelge meie sihikindluses, me pole lõpetanud
Euroopa Keskpanga president Christine Lagarde ütles, et keskpanga otsuste jälgijad ei tohiks kahelda keskpanga sihikindluses jõuda 2% inflatsioonini.
Euroopa Keskpanga president Christine Lagarde ütles, et keskpanga otsuste jälgijad ei tohiks kahelda keskpanga sihikindluses jõuda 2% inflatsioonini.
Taani keskpank kergitas intressimäära vähem kui EKP
Eile uue juhi saanud Taani keskpank teatas 35 punktisest intressimäära tõstmisest, mis jääb Euroopa keskpanga viimasele baasintressi tõusule alla.
Eile uue juhi saanud Taani keskpank teatas 35 punktisest intressimäära tõstmisest, mis jääb Euroopa keskpanga viimasele baasintressi tõusule alla.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Juhtimises on coaching nõu ja tagasiside andmisest tulemuslikum
Marcia Reynoldsi raamat “Coach´i inimest, mitte probleemi” on võluv ja mitmekihiline teekond coaching
Marcia Reynoldsi raamat “Coach´i inimest, mitte probleemi” on võluv ja mitmekihiline teekond coaching
Raivo Vare Ukraina sõja majandusblogi: tuleb madin
Kremlis on tugev veendumus, et kui ka kogu Ukrainat ei õnnestu allutada, siis mingi osa ikka, ja seda saab presenteerida võiduna Lääne üle, kirjutab vaatleja Raivo Vare oma sõjablogi postituses.
Kremlis on tugev veendumus, et kui ka kogu Ukrainat ei õnnestu allutada, siis mingi osa ikka, ja seda saab presenteerida võiduna Lääne üle, kirjutab vaatleja Raivo Vare oma sõjablogi postituses.
Raadiohommikus: värske investorite TOPi põnevamad paljastused
Nädala viimases raadiohommikus prognoosime majanduse edasist käekäiku üheskoos investori ja ettevõtja Jüri Mõisaga ning laotame teie ette Tallinna börsi esituhande investeerimisportfellid.
Nädala viimases raadiohommikus prognoosime majanduse edasist käekäiku üheskoos investori ja ettevõtja Jüri Mõisaga ning laotame teie ette Tallinna börsi esituhande investeerimisportfellid.

Olulisemad uudised

Üle 90 protsendi lääne firmadest pole Venemaalt lahkunud
Venemaa sissetungi järel Ukrainasse lubasid lääne firmad valjult seal tegevuse lõpetada, kuid vaid väike osa neist on selle lubaduse teoks teinud, vahendab CNBC.
Venemaa sissetungi järel Ukrainasse lubasid lääne firmad valjult seal tegevuse lõpetada, kuid vaid väike osa neist on selle lubaduse teoks teinud, vahendab CNBC.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.