Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riigiasutuste aastalõpu osturalli

    Ette nähtud raha kulutavad aga riigiasutused üldjuhul ära, sest vastasel juhul peavad nad raha riigikassase tagasi kandma. Raha ?säästmiseks? aga riigiasutustel motiivi pole, sest kui ühel aastal märkimisväärne osa ette nähtud rahast kulutamata jääb, võidakse edaspidi eelarvet vähendada. Järgmisesse aastasse kanduvad vaid need kulutamata summad, mis on ette nähtud investeeringuteks.
    ?Massiliselt praegu riigiasutused veel ostmas pole, aga järgmisel ja ülejärgmisel nädalal läheb ilmselt suurem ostmine lahti,? ütles ASi Helvar Merca müügisekretär Signe Naissaar. ?Põhilised müügipäevad on 27. ja 28. detsember ning see on igal aastal nii olnud.?
    Naissaare sõnul ostavad riigiasutused peamiselt paberit ja kontoritehnikat. ?Osa neist polegi huvitatud kohe kauba kättesaamisest, peaasi, et saaks arve veel selle aasta sisse,? lisas ta.
    Ka OÜ Büroomix kaupluse juhataja Marju Käärmann sõnas, et riigiasutuste nn tulekuga aasta lõpus on arvestatud. ?See on alati niimoodi olnud, et nad tulevad aasta lõpus rohkem kaupa küsima,? ütles Käärmann.
    Majandamiskuludeks ettenähtud rahast on ministeeriumitel koos allasutustega praeguseks kulutatud umbes 85 protsenti. Kõige ?parem? rahakulutaja on kultuuriministeerium, kellel oli reedese seisuga eelarvest täidetud 94 protsenti ja kõige ?kehvem? sotsiaalministeerium, kellel oli ära kulutatud 75 protsenti terveks aastaks ette nähtud rahast.
    Majanduskuludeks loetakse kantseleikulud, kinnistute ja ruumide haldamiskulud, rendikulud, inventar, ameti- ja eririietus, sõidukite ülalpidamiskulud, lähetused, kulud üritustele ning nn muud kulud. Muude kulude alla kuuluvad näiteks personali koolituse raha, kulud õigusloomeks, asutuse esindamiseks, riigi esindamiseks kohtumenetluses jne.
    Majandusministeeriumil ja tema haldusala ettevõtetel on selle aasta majanduskuludeks ette nähtud ligi 27 miljonit krooni, reedese seisuga oli sellest kasutamata 5 miljonit krooni. Ministeeriumi haldus- ja finantsosakonna juhataja Margus Jõesaar kinnitas, et üle ei jää midagi, kogu raha kulub ära. ?Novembris olid küttekulud suuremad, valgustusele kulus rohkem, need arved on veel maksmata, sellepärast tundubki praegu, et meil on palju raha üle,? rääkis Jõesaar.
    Ka rahandusministeeriumi haldusosakonna juhataja Veikko Vahar ütles, et aasta viimastel päevadel rahandusministeerium ülejäävate rahade eest mingit osturallit ei korralda. ?Me ei saa endale sellist kulutamist lubada, sest oleme eelarve ideoloogid,? ütles Vahar.
    Vahari sõnul tundub rahandusministeeriumil praegu palju raha üle olevat seetõttu, et on maksmata veel 58 miljoni krooni ulatuses maamaksu. ?Tegelikult jääb üle umbes 7 miljonit krooni ja see kantakse riigieelarvesse tagasi,? lisas ta.
    Peale majanduskulude ülejäägi pole enamik riigiasutusi suutnud ära kulutada ka infotehnoloogia arenguks mõeldud raha. Kokku on ministeeriumitel kulutamata 55 miljonit krooni IT-raha, mille eest saaks osta 3600 arvutikomplekti. Reedese seisuga polnud ühelgi ministeeriumil IT-eelarvest 90 protsenti täidetud. Näiteks kaitseministeerium oli arvutite ostuks mõeldud ligi 19 miljonist kroonist suutnud kulutada 7,2 miljonit krooni, mis on alla 40 protsendi kogu eelarvest. Maksuamet samas oli suutnud hakkama saada vaid veerandi rahaga sellest, mis terve selle aasta IT-eelarve ette näeb.
    Ministeeriumid ise põhjendavad IT-raha kuhjumist aasta lõppu sellega, et paljud riigihanked on jäänud venima ning just nüüd on jõudnud kätte aeg, kui nad saavad kätte uued arvutid ning nende eest ka tasuma peavad.
    ?Mõned hanked on tõesti jäänud aasta lõppu,? ütles kaitseministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Madis Mikko. ?Tarkvaralitsentside hange tuleb, uue kaitseväe peastaabi hoone arvutid tulevad, Eesti-Nato turvaside hange tuleb ja veel üks hange kaitseväe õhuväele, üle jääb IT-rahast umbes 3 miljonit krooni.?
    Riigihangete venimisega põhjendavad praegust IT-raha suurt ülejääki ka rahandus- ja majandusministeerium.
    ASi Microlink Arvutid turundusjuht Mart Sepp ütles, et aastalõpul müüakse tavaliselt suur hulk arvuteid riigiasutustele. ?Ilmselt meelitavalt ühelt poolt jõuluallahindlused ning teisalt on riigiasutustel eelarves ette nähtud raha, mis on vaja ära kulutada,? rääkis Sepp. ?Mõned riigihanked on ka aasta lõppu jäänud, kuid enamikus ostetakse aasta lõpus ikka sellistes kogustes, mis ei vaja veel riigihanke korraldamist.?
    Ordi Tallinna filiaali juht Tiit Tiigimäe sõnas, et aasta-aastalt on küll riigiasutuste rahakulutamisralli väiksemaks jäänud, kuid kadunud see siiski pole. ?Tegelikult on see ka normaalne nähtus, kui neil on ikka raha ette nähtud ja nende IT-mees on varem laisk olnud, siis peab ta lihtsalt nüüd oma laiskuse tasa tegema,? ütles Tiigimäe. ?Meie oleme valmis nende tulekuks, lao seis on hea ja kaup on ka hea.?
    Tiigimäe sõnul ostavad riigiasutused aasta viimastel päevadel kaupa ikka nii palju, kui neil raha on kulutamiseks ette nähtud. ?Tihti küsitakse ainult arvet, et kauba võib ka hiljem kätte saada,? ütles ta.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Päästerõngas kõigile ei päästa kedagi
Globaalsete sündmuste mõjul näeme riigikapitalismi enneolematut esilekerkimist majanduses, aga see on hukatuslik rada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Globaalsete sündmuste mõjul näeme riigikapitalismi enneolematut esilekerkimist majanduses, aga see on hukatuslik rada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Nüüd on see siis käes – Eesti kinnisvaraturul hakkab kuk ..., tähendab, juhtuma
Kinnisvaraturg on jõudnud kauaoodatud korrektsiooni algusesse. Kiirustada ei maksa, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kinnisvaraturg on jõudnud kauaoodatud korrektsiooni algusesse. Kiirustada ei maksa, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Finantsinspektsioon tegi Coop Pangale ettekirjutuse
Finantsinspektsioon tegi Coop Panga gruppi kuuluvale kahele ettevõttele ettekirjutuse, mille järgi tuleb Coop Pangal täiustada krediidiriski juhtimist ja kontrollimist ning Coop Finants peab suuremat tähelepanu pöörama klientide krediidivõimelisuse hindamisele ning muutma sellega seoses oma sisemisi protseduure, selgub täna avaldatud Finantsinspektsiooni pressiteatest.
Finantsinspektsioon tegi Coop Panga gruppi kuuluvale kahele ettevõttele ettekirjutuse, mille järgi tuleb Coop Pangal täiustada krediidiriski juhtimist ja kontrollimist ning Coop Finants peab suuremat tähelepanu pöörama klientide krediidivõimelisuse hindamisele ning muutma sellega seoses oma sisemisi protseduure, selgub täna avaldatud Finantsinspektsiooni pressiteatest.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pereettevõtja: tippjuhtimine on nagu matšeetega võsas raiumine
Tippjuhtimist peetakse üksildaseks ja kuigi võib ju konsulteerida parimate nõuandjatega, siis otsuse, karmi või hea, peab langetama siiski tippjuht ise, leiab pereettevõtja Aigar Pindmaa.
Tippjuhtimist peetakse üksildaseks ja kuigi võib ju konsulteerida parimate nõuandjatega, siis otsuse, karmi või hea, peab langetama siiski tippjuht ise, leiab pereettevõtja Aigar Pindmaa.
Azovstali omanik plaanib Euroopasse terasetehast
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Trind Ventures käivitas 55miljonise riskifondi
Tallinnas asuv riskikapitalifondide valitseja Trind Ventures teatas 55 miljoni eurose kogumahuga fondi käivitamisest, mis hakkab investeerima tehnoloogia idufirmadesse Balti riikides ja Põhjamaades.
Tallinnas asuv riskikapitalifondide valitseja Trind Ventures teatas 55 miljoni eurose kogumahuga fondi käivitamisest, mis hakkab investeerima tehnoloogia idufirmadesse Balti riikides ja Põhjamaades.
Azovstali omanik plaanib Euroopasse terasetehast
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.