Riigiasutuste aastalõpu osturalli

Ka OÜ Büroomix kaupluse juhataja Marju Käärmann sõnas, et riigiasutuste nn tulekuga aasta lõpus on arvestatud. ?See on alati niimoodi olnud, et nad tulevad aasta lõpus rohkem kaupa küsima,? ütles Käärmann.

Majandamiskuludeks ettenähtud rahast on ministeeriumitel koos allasutustega praeguseks kulutatud umbes 85 protsenti. Kõige ?parem? rahakulutaja on kultuuriministeerium, kellel oli reedese seisuga eelarvest täidetud 94 protsenti ja kõige ?kehvem? sotsiaalministeerium, kellel oli ära kulutatud 75 protsenti terveks aastaks ette nähtud rahast.

Majanduskuludeks loetakse kantseleikulud, kinnistute ja ruumide haldamiskulud, rendikulud, inventar, ameti- ja eririietus, sõidukite ülalpidamiskulud, lähetused, kulud üritustele ning nn muud kulud. Muude kulude alla kuuluvad näiteks personali koolituse raha, kulud õigusloomeks, asutuse esindamiseks, riigi esindamiseks kohtumenetluses jne.

Majandusministeeriumil ja tema haldusala ettevõtetel on selle aasta majanduskuludeks ette nähtud ligi 27 miljonit krooni, reedese seisuga oli sellest kasutamata 5 miljonit krooni. Ministeeriumi haldus- ja finantsosakonna juhataja Margus Jõesaar kinnitas, et üle ei jää midagi, kogu raha kulub ära. ?Novembris olid küttekulud suuremad, valgustusele kulus rohkem, need arved on veel maksmata, sellepärast tundubki praegu, et meil on palju raha üle,? rääkis Jõesaar.

Ka rahandusministeeriumi haldusosakonna juhataja Veikko Vahar ütles, et aasta viimastel päevadel rahandusministeerium ülejäävate rahade eest mingit osturallit ei korralda. ?Me ei saa endale sellist kulutamist lubada, sest oleme eelarve ideoloogid,? ütles Vahar.

Vahari sõnul tundub rahandusministeeriumil praegu palju raha üle olevat seetõttu, et on maksmata veel 58 miljoni krooni ulatuses maamaksu. ?Tegelikult jääb üle umbes 7 miljonit krooni ja see kantakse riigieelarvesse tagasi,? lisas ta.

Peale majanduskulude ülejäägi pole enamik riigiasutusi suutnud ära kulutada ka infotehnoloogia arenguks mõeldud raha. Kokku on ministeeriumitel kulutamata 55 miljonit krooni IT-raha, mille eest saaks osta 3600 arvutikomplekti. Reedese seisuga polnud ühelgi ministeeriumil IT-eelarvest 90 protsenti täidetud. Näiteks kaitseministeerium oli arvutite ostuks mõeldud ligi 19 miljonist kroonist suutnud kulutada 7,2 miljonit krooni, mis on alla 40 protsendi kogu eelarvest. Maksuamet samas oli suutnud hakkama saada vaid veerandi rahaga sellest, mis terve selle aasta IT-eelarve ette näeb.

Ministeeriumid ise põhjendavad IT-raha kuhjumist aasta lõppu sellega, et paljud riigihanked on jäänud venima ning just nüüd on jõudnud kätte aeg, kui nad saavad kätte uued arvutid ning nende eest ka tasuma peavad.