Soome tööjõupiirang on sümboolne

Eesti on koos Poolaga neid väheseid kandidaatriike, kes ei taha leppida isikute vaba liikumise üleminekuajaga ega ole seda peatükki sulgenud. Kuna ülejäänud riigid on nõustunud Saksamaa ja Austria survel tehtud Euroopa Komisjoni ettepanekuga 2+3+2aastasest üleminekuajast, siis on selge, et see tuleb, ja Eestil jääb üle ainult loota, et seda soovib rakendada võimalikult vähe riike. Eesti välisministeeriumi teatel on seni Rootsi, Taani, Holland ja Iirimaa lubanud Eestile avada oma tööjõuturu kohe, kui Eestist saab Euroopa Liidu (EL) liige. Peale nende on Suurbritannia teatanud ametlikult ja Soome mitteametlikult, et nemad avavad oma tööjõuturu Eestile kaks aastat hiljem.

Mõistagi huvitab eestlasi selles küsimuses eriti Soome seisukoht, kuhu geograafilise ja keelelise läheduse tõttu on kõige lihtsam kõrget palka otsima minna.

?Soome ametiühingud on taotlenud kandidaatriikide tööjõu vabale liikumisele kaheaastase üleminekuaja kehtestamist ja tööandjad on sellega nõustunud. Kui tööturu osapooled on ühel nõul, siis meie tava kohaselt valitsus sellele vastu ei vaidle,? ütles Soome tööministeeriumi kantsler Markku Wallin (pildil). ?Hea, et see piirdub kahe aastaga, sest algul taotleti ka pikemat üleminekuaega.?

Soome Ametiühingute Kesknõukogu (SAK) asejuhataja Matti Viialaineni väitel on SAK paljude küsitluste ja prognooside tulemusena üle saanud kartusest, nagu asuks kandidaatriikide tööjõud massiliselt Soome tulvama. Kuid kuna Soome palgad on kandidaatriikide omast 5?10 korda suuremad, siis on selge, et see meelitab kohale tööotsijaid, põhiliselt Eestist ja Poolast. Eesti keskmine palk jääb SAK andmeil Soome omale alla kuus korda, olles vastavalt 5200 ja 31 200 krooni. Ja Eestil kulub vähemalt 15 aastat, et tõsta oma elatustase vaesemate ELi liikmesriikide tasemele.

?Nii suure palgaerinevuse tõttu vajame järkjärgulist üleminekut ja korralikku kontrollisüsteemi,? selgitab Matti Viialainen. ?Meid huvitab, et tulijate tõttu ei alaneks meie palgatase ning et Soome tööjõudu ei asendataks odavama Eesti tööjõuga. On tähtis, et nad ei läheks varimajandusse, vaid et neid palgataks seaduslikult ja et neile makstaks palka Soome seaduste järgi.?

Soomes on tehtud rohkesti prognoose võimaliku immigratsiooni kohta pärast ELi laienemist. Ühe autor on Soome majandusuuringute instituudi (ETLA) majandusprognoosijuht Olavi Rantala. Ta rõhutab, et riikidevahelise elatustaseme ja hõiveolukorra erinevus tekitab paratamatult inimeste liikumist, iseäranis kui need riigid asuvad lähestikku ja on kultuuriliselt suhteliselt homogeensed. Näiteks sõjajärgne kõrgem elatustase tõmbas Soomest Rootsi 50. aastatel ligi sada tuhat ja 60. aastatel kakssada tuhat inimest. Nüüd, kus EL laieneb, tekib Balti riikide ja Soome vahel kolmekordne elatustaseme erinevus Soome kasuks. Seda näitab SKT inimese kohta, mis on vastavalt on 104 000 ja 338 000 krooni. Matemaatilise statistika abil ennustab Rantala, et see võib tähendada Soomele aastas 15 000?20 000 immigranti, eelkõige naabermaadest. Sest mida lähemad naabrid ollakse, seda suuremat rolli elatustaseme erinevus mängib.

Soome tööministeeriumi andmeil oli eelmise aasta lõpu seisuga Soomes 10 839 inimest Eestist, neist tööeas 7747. Kui palju eestlasi töötas Soomes tööloata või varimajanduses, polnud ministeeriumil aimu. Eesti keelt on igatahes kuulda nii ehitustel, hotellides, restoranides, tehastes.

Kantsler Wallini sõnul pole tööministeeriumil Eesti tööjõu vastu midagi, sest seoses rahvastiku vananemisega Soome tööjõud enam ei kasva ning paari aasta pärast hakkab kahanema, mida Soome ei ole enne kogenud. ?Järgmise kümne aasta jooksul vahetuvad riigi ja kohalike omavalitsuste palgal olijatest pooled, see teeb umbes 210 000 inimest. Esimene suurem tööjõupuudus tekib haiglates, lasteaedades, vanadekodudes. Pole võimatu, et tulevikus rajavad Soome firmad Eesti suurematesse linnadesse tööjõu värbamise punkte, et leida inimesi neisse ametitesse, aga ka bussi- ja taksojuhiks või oskustööliseks,? ütleb tööministeeriumi kantsler.

Üleminekuaeg tähendab seda, et säilib senine töölubade süsteem. Kuid töölubade andmine lihtsustub tunduvalt, sest lähiajal muudetakse Soome välismaalaste seadust. Muudatuste kohaselt, mis jõustuvad tõenäoliselt 2003. a algul, eraldi tööluba kaob ja see saab elamisloa osaks.

?Praegu hangib tööloa tööandja ning tööloa saaja ei tohi teise firma teenistusse minna. Kuid kui edaspidi saab inimene näiteks aastase elamisloa, siis võib ta oma märgitud erialal töötada ükskõik mitme tööandja juures, ja see annab talle paremad tagatised tööandja suhtes,? selgitas kavandatavat seadusemuudatust SAK asejuhataja.

Et Helsingi piirkonnas, kus kõige rohkem tööjõudu vajatakse, on suur korteripuudus, siis arvavad nii tööministeerium kui ka ametiühingud, et suurt sisserännet ei tule, vaid pigem laieneb Eestist Soome töölekäimine kas paarikspäevaseks või nädalaseks edasi-tagasi sõitmiseks.

Tööministeeriumi kantsler Markku Wallin peab eestlaste Soome minekust palju suuremaks ohuks seda, et Soome firmad viivad oma tegevuse Eestisse, mida ametiühingud pole tema sõnul veel õieti endale teadvustanud.

?Helistasin täna näiteks turismifirmasse ja mulle vastati Tallinna kontorist,? iseloomustab ta kujunevat olukorda.

Juba praegu on Eestis rohkesti Soome firmasid, kes osutavad Soome IT-teenuseid või toodavad kohapeal. SAK esindaja Matti Viialainen seda siiski nii traagiliseks ei pea, vaid nimetab näiteks tekstiilitööstuse ärakolimist paratamatuks ja loomulikuks.

?Parem kui see tuleb teile ja aitab kaasa mõlema riigi heaolu kasvule, kui et läheb Kaug-Itta,? kommenteerib ta.

Soome ametiühingud viitavad tööturu kaitsmise vajadusele ka suure tööpuuduse pärast, mis küünib üle 200 000.

?Olen mõelnud, et miks meil on ühtaegu suur tööjõu ülejääk ja samas puudus teatud valdkondades. Ja olen jõudnud järeldusele, et põhjuseks on 90. aastatel tööturul toimunud suured ja kiired muutused, millega kaasnes näiteks abi- ja lihttööde kadumine. Nii on tekkinud igas vanuserühmas, ka noorte seas, 7?10 protsenti inimesi, kes ei saa enam praegusel tööturul hakkama,? ütleb Markku Wallin. ?Me ei ole selle probleemiga õieti tegelema hakanudki. Ilmselt tuleb neile luua väikese palgaga töökohad ja riik maksab neile osa peale. Sest muidu hakkab osa noortes kujunema arusaam, et pole vaja enam tööd otsidagi, vaid piisab ühiskonna toel elamisest.?